El presente catalogo de obras presentadas en el Pabellón de Estonia en el XII Bienal de Arquitectura de Venecia tiene una enorme originalidad al trasladar un amplio lenguaje de la arquitectura unifamiliar que representa el 90% de la construida en este país. Esta singular muestra crea valor en su enorme diversidad y sobre todo calidad en las construcciones dadas las condiciones climáticas extremas a las que deben someterse.
Nota: Dado que el presente catalogo se distribuye solo para los medios acreditados lamentamos no poder mantener nuestra licencias habituales de CC y regirnos por las propias que establece el documento.
This catalog of works presented in the Pavilion of Estonia at the XII Biennial of Architecture in Venice has a great originality in moving a large detached language of architecture which represents 90%. This unique sample creates value in its enormous diversity and above all, quality in construction because of the extreme weather conditions which should be satisfied. As we say is a low-cost exposure to give value to something that no doubt are true experts.
Note: Since this catalog is distributed to accredited media only regret not being able to maintain our standard of CC licenses and abide by its own which sets the document.
Commissioner: Ülar Mark, Estonian Centre of Architecture      
Curator: Karen Jagodin      
Authors: Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik, Karen Jagodin      
Model at the exhibition: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Reedik Poopuu, Märten Tuuling, Aivar Hanniotti
In 2010, Estonia is participating at the Venice Biennale of Architecture – La Biennale di Venezia, with an exposition entitled 100 HOUSES, and has thereby set a clear goal for itself – to present local architectural practices to a wider audience and introduce Estonian architectural life through the narrow sphere of private residential architecture. Kazuyo Sejima, the general curator of the exhibition, has named the 2010 exhibition “People meet in architecture”.
Architecture is encountered by people throughout the built-up environment. The experience of architecture is part of everyday life, divided between many spheres and contrasts: public/private, physical/virtual and modern/classical. One of the initial stages in the experience of architecture is the life environment, which provides personal impulses that affect everyone. The private residence has always been a favorite topic for modern architecture, illustrating in its compactness and simultaneous complexity, people’s relationships with their environment and the way to shape it.
In local architectural literature, private residences have repeatedly been affectionately called “the quality mark of Estonian architecture”. Local building practices differ greatly from the rest of Europe in terms of the proportion of special commissions and standardized projects. While preparing the Estonian exposition, one of the objectives became to highlight the ratio between the number of “catalogue houses” and residences based on specially commissioned projects. The result in Estonia was a very small percentage of standardized projects. One can surmise that only about 10% of local private residences are “catalogue houses”. Of course, one cannot assume that the remaining 90% represent absolutely first-class residential architecture, but a considerable number of high-quality architecture still emerges from such a large number of projects.
There are many reasons why there are such a large number of specially commissioned residences in Estonia based on the population and construction activity. As a young society, there are many young architects working here, for whom it is simpler to enter the labor market than in the older European countries. At the same time, there are also many young clients who are ready to experiment, who are free of clichéd concepts and wishes. It is worth noting that of the hundred residences included in this exhibition, at least half were designed by architects who were under 40 at that time that the buildings were designed. Private commissions are also encouraged by the one-sided, young and still totally undeveloped standardized housing market.
In order to demonstrate the historical continuity and unique position of private residential architecture in the local architectural scene, the exhibition includes private residences with special iconic meaning from the period of the first Estonian Republic and the Soviet era. However, the main emphasis is placed on the 21st century, thereby creating such a voluminous overview of the best of Estonian residential architecture for the first time.
The Exhibition is accompanied by a 250-page catalogue, with rich illustrative material and articles, to expand the topic.
The exhibition and catalogue publication was supported by Cultural Endowment of Estonia and the Estonian Ministry of Culture
001 Eramu Wismari tänaval/ Private residence on Wismari Street. Tallinn – Erich Jacoby      
002 Eramu Toompuiesteel/ Private residence on Toompuiestee Avenue. Tallinn – Herbert Johanson       
003 Siinmaa maja Rüütli tänaval/ Siinmaa residence on Rüütli Street. Pärnu – Olev Siinmaa       
004 Eramu Nõmmel, Mängu tänaval/ Private residence in Nõmme on Mängu Street. Tallinn – Edgar Velbri       
005 Oma maja Kose teel, Pirital/ Architects residence in Pirita on Kose Road. Tallinn – Peeter Tarvas       
006 Eramu Varsaallikal, Kaunis tänaval/ Private residence in Varsaallika on Kaunis Street. Tallinn – Uno Tölpus       
007 Oma maja Meriväljal, Viimsi teel/ Architects residence in Merivälja on Viimsi Street. Tallinn – Raine Karp       
008 Villa Toots Tammelinnas, Tammekuru tänaval / Villa Toots in Tammelinn on Tammekuru Street. Tartu – Toomas Rein       
009 Villa Valeri II – Leonhard Lapin       
010 Venna maja Meriväljal, Ida teel/ Brothers residence in Merivälja on Ida Road. Tallinn – Veljo Kaasik       
011 Villa Mägi Kakumäel/ Villa Mägi in Kakumäe. Tallinn – Emil Urbel (AB Emil Urbel)       
012 Eramu Nõmmel, Vabaduse puiesteel/ Private residence in Nõmme on Vabaduse Avenue. Tallinn – Jaan Ollik (Jaan Ollik OÜ)       
013 Elamu Rohuneemes/ Private residence in Rohuneeme – Vahur Sova (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
014 Villa V Pääskülas, Hommiku tänaval/ Villa V in Pääsküla on Hommiku Street. Tallinn – Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur ( 3+1 Arhitektid)       
015 Villa Vint Nõmmel, Harku tänaval/ Villa Vint in Nõmme on Harku Street. Tallinn – Vilen Künnapu (AB Künnapu & Padrik)       
016 Eramu Pirital, Purje tänaval/ Private residence in Pirita on Purje Street. Tallinn – Aivo Scults (Scults & Partnerid OÜ)       
017 InSuburb. Eramu Pirital, Kuldtiiva tänaval/ InSuburb. Private residence in Pirita on Kuldtiiva Street. Tallinn – Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Kalle Komissarov,       
Merje Müürisepp, Indrek Tiigi (3+1 Arhitektid)       
018 Eramu Tabasalus, Pääsukese tänaval/ Private residence in Tabasalu on Pääsukese Street – Martin Aunin (EA Reng AS)       
019 Eramu Nõmmel, Kaja tänaval/ Private residence in Nõmme on Kaja Street. Tallinn – Tõnu Laigu (QP Arhitektid)       
020 Villa Rohuneemes, Pringi külas/ Villa in Rohuneeme in Pringi Village – Raivo Puusepp (AB Raivo Puusepp OÜ)       
021 Eramu Pirital/ Private residence in Pirita. Tallinn – Andres Põime (AB Studio 3)       
022 Eramu Tiskres, Roostiku tänaval/ Private residence in Tiskre on Roostiku Street – Margit Mutso, Madis Eek (AB Eek & Mutso)       
023 Arhitekti oma maja/ Architects residence. Tallinn – Kalle Rõõmus (AB Kalle Rõõmus)       
024 Eramu Rannamõisas/ Private residence in Rannamõisa – Mart Kadarik       
025 Mardi talu Vaigu külas/ Marts farm in Vaigu Village. Saaremaa – Jüri Okas (AB Okas & Lõoke)       
026 Villa Koger Pärnus, Seedri tänaval/ Villa Koger in Pärnu on Seedri Street – Kalle Vellevoog (AB JVR)       
027 Villa kloostritagametsas Padisel/ Villa behind the monastry in Padise – Indrek Allmann (AB PLUSS)       
028 Villa Künnapu Haabneemes/ Villa Künnapu in Haabneeme – Vilen Künnapu (AB Künnapu & Padrik)       
029 Elamu Laulasmaal/ Private residence in Laulasmaa – Raivo Kotov, Andrus Kõresaar (KOKO)       
030 Elamu Viimsis, Rohuneeme külas/ Private residence in Viimsi in Rohuneeme Village – Kalle Vellevoog (AB JVR)       
031 Torniga villa Pirital/ Villa with a tower in Pirita. Tallinn – Vilen Künnapu (AB Künnapu & Padrik)       
032 Eramu Maarjamäel, Kose teel/ Private residence in Maarjamäe on Kose Road. Tallinn – Hannes Niineväli (Kirsima ja Niineväli OÜ)       
033 Väike maja Karepal/ Small residence in Karepa – Kalle Vellevoog (AB JVR)       
034 Klaasmaja Kakumäel, Silgu tänaval/ Glass house in Kakumäe on Silgu Street. Tallinn – Indrek Tiigi, Ülar Mark, (AB Urban Mark| ALLIANSS ARHITEKTID)       
035 Eramu Nõmmel, Kiige tänaval/ Private residence in Nõmme on Kiige Street. Tallinn – Jüri Okas (AB Okas & Lõoke)       
036 Maja Lool/ Residence in Loo – Toomas Tammis (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
037 Villa Miidurannas, Andrese teel/ Villa in Miiduranna on Andrese Road – Emil Urbel, Indrek Erm (AB Emil Urbel)       
038 Eramu Raadil, Vahi külas/ Private residence in Vahi Village in Raadi – Raivo Puusepp (AB Raivo Puusepp OÜ)       
039 Eramu Mähel, Matka teel/ Private residence in Mähe on Matka Road. Tallinn – Martin Aunin (EA Reng AS)       
040 Vaskmaja Tabasalus/ Copper house in Tabasalu – Urmas Muru, Peeter Pere, Janek Maat (Muru & Pere Arhitektid)       
041 Eramu Meriväljal, Ranniku teel/ Private residence in Merivälja on Ranniku Road – Emil Urbel, Indrek Erm (AB Emil Urbel)       
042 Eramu Lohusalus, Kanarbiku tänaval/ Private residence in Lohusalu on Kanarbiku Street – Ilmar Jalas       
043 Ribimaja Kangru külas/ Ribbed House in Kangru Village. Kiili – Urmas Muru, Peeter Pere, Janek Maat (Muru & Pere Arhitektid)       
044 Eramu Tabasalus, Kustavi tänaval/ Private residence in Tabasalu on Kustavi Street – Vahur Sova (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
045 InBox. Eramu Rohuneemes, Valli teel/ InBox. Private residence in Rohuneeme on Valli Road – Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Merje Müürisepp (3+1 Arhitektid)       
046 Eramu Lubja külas/ Private residence in Lubja Village, Viimsi – Tarmo Teedumäe (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
047 Eramu Pääskülas, Sambliku tänaval/ Private residence in Pääsküla on Sambliku Street. Tallinn – Emil Urbel, Indrek Erm (AB Emil Urbel)       
048 InCity. Eramu Naeri tänaval/ InCity. Private residence on Naeri Street. Tallinn – Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Kalle Komissarov, Merje Müürisepp (3+1 Arhitektid)       
049 Saadiku residents Lauri teel, Meriväljal/ Embassy residence in Merivälja on Lauri Road. Tallinn – Ado Eigi       
050 Eramu Maarjamäel, Kase tänaval/ Private residence in Maarjamäe on Kase Street. Tallinn – Reio Avaste (AB Eek & Mutso)       
051 Palkmaja Hiiumaal, Tahkuna külas/ Log House in Tahkuna Village, Hiiumaa – Laila Põdra       
052 Villa U Nõmmel, Kalda tänaval/ Villa U in Nõmme on Kalda Street. Tallinn – Indrek Unt, Gert Sarv, Lauri Laisaar (FRONT Arhitektid)       
053 Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu. Tallinn – Andres Põime (AB Studio 3)       
054 Eramu pankrannikul, Ilmandu külas/ Villa on a cliff in Ilmandu Village – Enn Rajasaar (AB JVR)       
055 Betoonmaja Veskimöldres, Laaniku tänaval/ Concrete house in Veskimöldre on Laaniku Street. Tallinn – Andres Alver (Alver Arhitektid OÜ)       
056 Suvemaja Soorinnal/ Summer house in Soorinna – Tõnu Laigu, Kadri Kerge (QP Arhitektid)       
057 Eramu Pringi külas, Pilliroo tänaval/ Private residence in Pringi village on Pilliroo Street. Viimsi – Ülar Mark, Indrek Tiigi, Kaiko Kivi, Kai Kuusik (AB Urban Mark |       
ALLIANSS ARHITEKTID)       
058 Villa Harjumaal Andineemel/ Villa in Andineeme, Harju County – Vahur Sova (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
059 Villa Suurupis Välja teel/ Villa in Suurupi on Välja Road – Raul Vaiksoo (AB Raul Vaiksoo)       
060 Villa Lokaator Paldiskis/ Villa Locator in Paldiski – Siiri Vallner, Indrek Peil (Head Arhitektid OÜ)       
061 Must maja Kiilis/ Black residence in Kiili – Ralf Lõoke (AB Salto)       
062 Eramu Viimsis, Mäekünka teel/ Private residence in Viimsi on Mäekünka Road – Eero Palm, Kristiina Ott (AB Palm-E)       
063 Eramu Vismeistris, Vaalu tänaval/ Private residence in Vismeistri on Vaalu Street. Tallinn – Margus Pilter (AB Pilter ja Taras)       
064 Maja Muraste pangapealsel/ House on a cliff in Muraste – Ralf Lõoke (AB Salto)       
065 Maakodu Purdi külas/ Country home in Purdi Village – Sten Ader (SKAD Arhitektid OÜ)       
066 Alumiiniummaja Rannamõisas/ Aluminium house in Rannamõisa – Urmas Muru, Peeter Pere (Muru& Pere Arhitektid)       
067 Eramu Kakumäel, Silgu tänaval/ Private residence in Kakumäe on Silgu Street. Tallinn – Indrek Järve, Aivo Schults (Schults & Partnerid)       
068 Betoonmaja Suurupis, Ida teel/ Concrete house in Suurupi on Ida Street – Madis Eek (AB Eek & Mutso)       
069 Valge maja Nõmmel, Metsanurga tänaval / White house in Nõmme on Metsanurga Street. Tallinn – Martin Aunin (EA Reng AS)       
070 Eramu Pärnumaal, Uulu külas/ Private residence in Uulu Village, Pärnumaa – Andres Alver (Andres Alver Arhitektid)       
071 Konsoolelamu Pirital/ Cantilivered residence in Pirita, Tallinn – Hindrek Kesler (AB Zero)       
072 Villa HR Põdrakanepi teel/ Villa HR on Põdrakanepi Street. Tallinn – Andri Kirsima (Arhitektuuriüksus OÜ)       
073 Eramu Kuressaares, Videviku tänaval / Private residence in Kuressaare on Videviku Street. Saaremaa – Raivo Kotov, Andrus Kõresaar (KOKO)       
074 Talu Jõgisool/ Farm in Jõgisoo – Jaak Huimerind       
075 Villa Tabasalus, Madise teel/ Villa in Tabasalu on Madise Road – Tiit Trummal (Tiit Trummal Arhitektid)       
076 Villa Meriväljal/ Villa in Merivälja, Tallinn – Toomas Tammis, Inga Raukas, Tarmo Teedumäe (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
077 Eramu Varju tänaval, Kuressaares/ Private residence on Varju Street in Kuressaare – Kiira Soosaar       
078 Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu, Tallinn – Kristel Ausing, Andres Siim (AS Siim & Kreis)       
079 Golfimaja Jõelähtmel/ Golfing house in Jõelähtme – Andres Siim (AS Siim & Kreis)       
080 Eramu Rohuneemes, Sääre teel/ Private residence in Rohuneeme, Sääre Road – Margus Maiste (Maiste Proge OÜ)       
081 Eramu Rocca al Mares, Loigu tänaval/ Private residence in Rocca al Mare on Loigu Street. Tallinn – Raul Vaiksoo (AB Raul Vaiksoo)       
082 Maja Heldri külas/ Residence in Heldri Village. Viimsi – Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür (AB Kosmos)       
083 Villa Draiver Kuressaares/ Villa Draiver in Kuressaare. Saaremaa – Terje Truumaa (Ösel Plan OÜ)       
084 Vaskvilla Võrus/ Copper Villa in Võru – Karmo Tõra (ROK-Projekt OÜ)       
085 Eramu Viitnal, Loobu külas/ Private residence in Viitna in Loobu Village – Raul Vaiksoo (AB Raul Vaiksoo)       
086 Eramu Suurupis/ Private residence in Suurupi – Urmas Muru, Peeter Pere, Anna-Maria Erik (Muru & Pere Arhitektid)       
087 Villa Keila-Joal, Meremõisa külas/ Villa in Keila-Joa in Meremõisa Village – Andres Alver (Alver Arhitektid OÜ)       
088 Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu. Tallinn – Veronika Valk, Kadri Klementi (OÜ Zizi&Yoyo)       
089 Eramu Meriväljal/ Private residence in Merivälja. Tallinn – Toomas Tammis (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
090 Eramu Nõmmel Vanemuise tänaval/ Private residence in Nõmme on Vanemuise Street. Tallinn – Madis Eek (AB Eek & Mutso)       
091 Vaskmaja Murastes, Kivimaa tänaval/ Copper house in Muraste on Kivimaa Street – Margus Tamm       
092 Betoonmaja Pärnus, Kaarli puiesteel/ Concrete house on Kaarli Avenue. Pärnu – Andres Alver, Sven Koppel, Tarmo Laht, Ulla Saar (Alver Arhitektid OÜ)       
093 Must maja Kakumäel, Säina tänaval/ Black house in Kakumäe, Säina Street. Tallinn – Rein Murula (AB Rein Murula OÜ)       
094 Villa Nord Aseris/ Villa Nord in Aseri – Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke (AB Salto)       
095 Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu. Tallinn – Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör (KOKO)       
096 Betoonmaja Meriväljal, Vahtramäe teel/ Concrete house in Merivälja, Vahtramäe Street. Tallinn – Andres Lember (Male maja OÜ)       
097 Suvemaja Hiiumaal, Puliste külas/ Summerhouse in Hiiumaa in Puliste Village – Tiit Trummal (Tiit Trummal Arhitektid)       
098 Must maja Nõmmel, Valguse tänaval/ Black house in Nõmme on Valguse Street. Tallinn – Martin Aunin (EA Reng AS)       
099 Villa RA Kilu tänaval/ Villa RA on Kilu Street. Tallinn – Gert Sarv (AB November)       
100 Eramu Nõmmel, Edu tänaval/ Private residence in Nõmme, Edu Street. Tallinn – Tiit Trummal (Tiit Trummal Arhitektid)
Eramu Wismari tänaval/ Private residence on Wismari Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Erich Jacoby       
Projekt/ Design: 1923       
Valmis/ Completed: 1923       
001
Eramu Toompuiesteel/ Private residence on Toompuiestee Avenue. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Herbert Johanson       
Projekt/ Design: 1929       
Valmis/ Completed: 1929       
002
Siinmaa maja Rüütli tänaval/ Siinmaa residence on Rüütli Street. Pärnu      
Arhitekt/ Architect: Olev Siinmaa       
Projekt/ Design: 1931       
Valmis/ Completed: 1933       
003
Eramu Nõmmel, Mängu tänaval/ Private residence in Nõmme on Mängu Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Edgar Velbri       
Valmis/ Completed: 1933       
004
Oma maja Kose teel, Pirital/ Architects residence in Pirita on Kose Road. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Peeter Tarvas       
Projekt/ Design: 1948       
Valmis/ Completed: 1955       
005
Eramu Varsaallikal, Kaunis tänaval/ Private residence in Varsaallika on Kaunis Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Uno Tölpus       
Projekt/ Design: 1958       
Valmis/ Completed: 1967       
006
Oma maja Meriväljal, Viimsi teel/ Architects residence in Merivälja on Viimsi Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Raine Karp       
Projekt/ Design: 1966       
Valmis/ Completed: 1973       
Pindala/ Area: 219m²       
007
Villa Toots Tammelinnas, Tammekuru tänaval / Villa Toots in Tammelinn on Tammekuru Street. Tartu      
Arhitekt/ Architect: Toomas Rein       
Projekt/ Design: 1972       
Valmis/ Completed: 1975       
008
Villa Valeri II      
Arhitekt/ Architect: Leonhard Lapin       
Projekt/ Design: 1977       
Valmis/ Completed: 1985       
Pindala/ Area: 140m²       
009
Venna maja Meriväljal, Ida teel/ Brothers residence in Merivälja on Ida Road. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Veljo Kaasik       
Projekt/ Design: 1976       
Valmis/ Completed: 1985       
Pindala/ Area: 104m²       
010
Villa Mägi Kakumäel/ Villa Mägi in Kakumäe. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Emil Urbel (AB Emil Urbel)       
www.emilurbel.ee  
Sisearhitekt/ Interior Designer: Taso Mähar       
Projekt/ Design: 1996       
Valmis/ Completed: 1999       
Pindala/ Area: 237m²       
011
Eramu Nõmmel, Vabaduse puiesteel/ Private residence in Nõmme on Vabaduse Avenue. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Jaan Ollik (Jaan Ollik OÜ)       
Kujunduskonsultant/ Design Consultant: Tiit Jürna       
Projekt/ Design: 2000       
Valmis/ Completed: 2000       
Pindala/ Area: 293m²       
012
Eramu Rohuneemes/ Private residence in Rohuneeme      
Arhitekt/ Architect: Vahur Sova (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Aita Teigar (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
www.tsarh.ee  
Projekt/ Design: 1998       
Valmis/ Completed: 2000       
Pindala/ Area: 404m²       
013
Villa V Pääskülas, Hommiku tänaval/ Villa V in Pääsküla on Hommiku Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur ( 3+1 Arhitektid)       
www.threeplusone.ee  
Sisearhitekt/ Interior Designer: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur ( 3+1 Arhitektid)       
Projekt/ Design: 1998-2000       
Valmis/ Completed: 2001       
Pindala/ Area: 354m²       
014
Villa Vint Nõmmel, Harku tänaval/ Villa Vint in Nõmme on Harku Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Vilen Künnapu (AB Künnapu & Padrik)       
www.kassiopeia.ee  
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tea Tammelaan       
Projekt/ Design: 2000       
Valmis/ Completed: 2001       
Pindala/ Area: 168m²       
015
Eramu Pirital, Purje tänaval/ Private residence in Pirita on Purje Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Aivo Schults (Schults & Partnerid OÜ)       
Sisearhitekt: Priit Põldme (Joonprojekt)       
www.joon.ee  
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2001       
Pindala/ Area: 321m²       
016
InSuburb. Eramu Pirital, Kuldtiiva tänaval/ InSuburb. Private residence in Pirita on Kuldtiiva Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Kalle Komissarov, Merje Müürisepp, Indrek Tiigi (3+1 Arhitektid)       
www.threeplusone.ee  
Sisearhitekt/ Interior Designer: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Kalle Komissarov, Merje Müürisepp, Indrek Tiigi (3+1 Arhitektid)       
Projekt/ Design: 1999-2000       
Valmis/ Completed: 2001       
Pindala/ Area: 150m²       
017
Eramu Tabasalus, Pääsukese tänaval/ Private residence in Tabasalu on Pääsukese Street      
Arhitekt/ Architect: Martin Aunin (EA Reng AS)       
www.eareng.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Mari Koger       
www.boom.ee       
Projekt/ Design: 1998       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 282m²       
018
Eramu Nõmmel, Kaja tänaval/ Private residence in Nõmme on Kaja Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Tõnu Laigu (QP Arhitektid)       
www.qparh.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Mari Kurismaa       
Projekt/ Design: 2001-2002       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 348m²       
019
Villa Rohuneemes, Pringi külas/ Villa in Rohuneeme in Pringi Village      
Arhitekt/ Architect: Raivo Puusepp (AB Raivo Puusepp OÜ)       
www.puusepp.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Kaire Kemp-Tišler       
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 810m²       
020
Eramu Pirital/ Private residence in Pirita. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Andres Põime (AB Studio 3)       
www.studio3.ee       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiiu Truus       
www.truus.ee      
Projekt/ Design: 2000-2001       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 452m²       
021
Eramu Tiskres, Roostiku tänaval/ Private residence in Tiskre on Roostiku Street      
Arhitekt/ Architect: Margit Mutso, Madis Eek (AB Eek & Mutso)       
www.eekmutso.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Anu Habakukk       
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 223m²       
022
Arhitekti oma maja/ Architects residence. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Kalle Rõõmus (AB Kalle Rõõmus)       
www.arh.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Kalle Rõõmus (AB Kalle Rõõmus)       
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 200m²       
023
Eramu Rannamõisas/ Private residence in Rannamõisa      
Arhitekt/ Architect: Mart Kadarik       
www.domeen.arhitektuur.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Mart Kadarik       
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 239m², kasulik pind/ useful area 180m²       
024
Mardi talu Vaigu külas/ Marts farm in Vaigu Village. Saaremaa      
Arhitekt/ Architect: Jüri Okas (AB Okas & Lõoke)       
www.abol.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Jüri Okas, Rein Tallermo (tellija/client)       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2002       
Pindala/ Area: 124m²       
025
Villa Koger Pärnus, Seedri tänaval/ Villa Koger in Pärnu on Seedri Street      
Arhitekt/ Architect: Kalle Vellevoog (AB JVR)       
www.jvr.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Katrin Vaikla, Argo Vaikla, Tiina Teng (AS Vaikla Disain)       
www.vaikladesign.ee       
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 495m²       
026
Villa kloostritagametsas Padisel/ Villa behind the monastry in Padise      
Arhitekt/ Architect: Indrek Allmann (AB PLUSS)       
www.pluss.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Andres Rohtla, Tarmo Luisk (DAK)       
www.dak.ee       
Projekt/ Design: 1999       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 265m²       
027
Villa Künnapu Haabneemes/ Villa Künnapu in Haabneeme      
Arhitekt/ Architect: Vilen Künnapu (AB Künnapu & Padrik)       
www.kassiopeia.ee      
www.vilenkunnapu.pri.ee       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Vilen Künnapu (AB Künnapu & Padrik)       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 135m²       
028
Eramu Laulasmaal/ Private residence in Laulasmaa      
Arhitekt/ Architect: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar (KOKO)       
www.koko.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Hannes Praks (KOKO)       
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 200m²       
029
Eramu Viimsis, Rohuneeme külas/ Private residence in Viimsi in Rohuneeme Village      
Arhitekt/ Architect: Kalle Vellevoog (AB JVR)       
www.jvr.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiiu Truus       
www.truus.ee       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 260m²       
030
Torniga villa Pirital/ Villa with a tower in Pirita. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Vilen Künnapu (AB Künnapu & Padrik)       
www.kassiopeia.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tea Tammelaan       
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 310m²       
031
Eramu Maarjamäel, Kose teel/ Private residence in Maarjamäe on Kose Road. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Hannes Niineväli (Kirsima ja Niineväli OÜ)       
www.arhitektuuristuudio.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Martin Kruus, Hannes Niineväli       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 141m²       
032
Väike maja Karepal/ Small residence in Karepa      
Arhitekt/ Architect: Kalle Vellevoog (AB JVR)       
www.jvr.ee      
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2003       
Pindala/ Area: 35m²       
033
Klaasmaja Kakumäel, Silgu tänaval/ Glass house in Kakumäe on Silgu Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Indrek Tiigi, Ülar Mark, (AB Urban Mark| ALLIANSS ARHITEKTID)       
www.urbanmark.ee      
www.allianss.eu      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Raina Lillepõld-Gaydon       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 175m²       
034
Eramu Nõmmel, Kiige tänaval/ Private residence in Nõmme on Kiige Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Jüri Okas (AB Okas & Lõoke)       
www.abol.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tarmo Piirmets (PINK)       
www.pink.ee      
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 321m²       
035
Maja Lool/ Residence in Loo      
Arhitekt/ Architect: Toomas Tammis (Arhitektuuriagentuur| ALLIANSS ARHITEKTID)       
www.arhitektuuriagentuur.ee      
www.allianss.eu      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Toomas Tammis (Arhitektuuriagentuur| ALLIANSS ARHITEKTID)       
Projekt/ Design: 2001-2002       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 160m²       
036
Villa Miidurannas, Andrese teel/ Villa in Miiduranna on Andrese Road      
Arhitekt/ Architect: Emil Urbel, Indrek Erm (AB Emil Urbel)       
www.emilurbel.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Katrin Vaikla, Argo Vaikla, Tiina Teng (AS Vaikla Disain)       
www.vaikladesign.ee      
Projekt/ Design: 2001       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 528m²       
037
Eramu Raadil, Vahi külas/ Private residence in Vahi Village in Raadi      
Arhitekt/ Architect: Raivo Puusepp (AB Raivo Puusepp OÜ)       
www.puusepp.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Eerik Olle       
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed 2004       
Pindala/ Area: 350m²       
038
Eramu Mähel, Matka teel/ Private residence in Mähe on Matka Road. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Martin Aunin (EA Reng AS)       
www.eareng.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Mari Koger       
www.boom.ee      
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 172m²       
039
Vaskmaja Tabasalus/ Copper house in Tabasalu      
Arhitekt/ Architect: Urmas Muru, Peeter Pere, Janek Maat (Muru & Pere Arhitektid)       
www.vamp.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Urmas Muru, Peeter Pere (Muru & Pere Arhitektid)       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 211m²       
040
Eramu Meriväljal, Ranniku teel/ Private residence in Merivälja on Ranniku Road      
Arhitekt/ Architect: Emil Urbel, Indrek Erm (AB Emil Urbel)       
www.emilurbel.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Taso Mähar       
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 231m²       
041
Eramu Lohusalus, Kanarbiku tänaval/ Private residence in Lohusalu on Kanarbiku Street      
Arhitekt/ Architect: Ilmar Jalas       
www.ilmar.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Gert Nahkur       
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 150m²       
042
Ribimaja Kangru külas/ Ribbed House in Kangru Village. Kiili      
Arhitekt/ Architect: Urmas Muru, Peeter Pere, Janek Maat (Muru & Pere Arhitektid)       
www.vamp.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Aet Piel (Aet Piel Disain OÜ)       
www.apdisain.ee      
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 180m²       
043
Eramu Tabasalus, Kustavi tänaval/ Private residence in Tabasalu on Kustavi Street      
Arhitekt/ Architect: Vahur Sova (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
www.tsarh.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Rain Pikandi       
www.division.ee      
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 240m²       
044
InBox. Eramu Rohuneemes, Valli teel/ InBox. Private residence in Rohuneeme on Valli Road      
Arhitekt/ Architect: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Merje Müürisepp (3+1 Arhitektid)       
www.threeplusone.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Merje Müürisepp, Maris Kerge (3+1 Arhitektid)       
Projekt/ Design: 2001-2003       
Valmis/ Completed: 2004       
Pindala/ Area: 157m²       
045
Eramu Lubja külas/ Private residence in Lubja Village, Viimsi      
Arhitekt/ Architect: Tarmo Teedumäe (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
www.arhitektuuriagentuur.ee      
www.allianss.eu      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Monika Löve (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
Projekt/ Design: 2003-2004       
Valmis/ Completed: 2005       
Pindala/ Area: 166m²       
046
Eramu Pääskülas, Sambliku tänaval/ Private residence in Pääsküla on Sambliku Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Emil Urbel, Indrek Erm (AB Emil Urbel)       
www.emilurbel.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiiu Truus       
www.truus.ee      
Projekt/ Design: 2004       
Valmis/ Completed: 2005       
Pindala/ Area: 215m²       
047
InCity. Eramu Naeri tänaval/ InCity. Private residence on Naeri Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Kalle Komissarov, Merje Müürisepp (3+1 Arhitektid)       
www.threeplusone.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur, Kalle Komissarov, Merje Müürisepp (3+1 Arhitektid)       
Projekt/ Design: 2002-2005       
Valmis/ Completed: 2005       
Pindala/ Area: 203m²       
048
Saadiku residents Lauri teel, Meriväljal/ Embassy residence in Merivälja on Lauri Road. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Ado Eigi       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiiu Truus       
www.truus.ee      
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2005       
Pindala/ Area: 592m²       
049
Eramu Maarjamäel, Kase tänaval/ Private residence in Maarjamäe on Kase Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Reio Avaste (AB Eek & Mutso)       
www.eekmutso.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Anu Habakukk       
Projekt/ Design: 2004       
Valmis/ Completed: 2005       
Pindala/ Area: 223m²       
050
Palkmaja Hiiumaal, Tahkuna külas/ Log House in Tahkuna Village, Hiiumaa      
Arhitekt/ Architect: Laila Põdra       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Laila Põdra, perekond/family Jaaksoo       
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2005       
Pindala/ Area: 55m²       
051
Villa U Nõmmel, Kalda tänaval/ Villa U in Nõmme on Kalda Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Indrek Unt, Gert Sarv, Lauri Laisaar (FRONT Arhitektid)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Indrek Unt, Gert Sarv, Lauri Laisaar (FRONT Arhitektid)       
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2005- 2006       
Pindala/ Area: 350m²       
052
Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Andres Põime (AB Studio 3)       
www.studio3.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Liina Ainomäe       
Projekt/ Design: 2004-2005       
Valmis/ Completed: 2006       
Pindala/ Area: 226m²       
053
Eramu pankrannikul, Ilmandu külas/ Villa on a cliff in Ilmandu Village      
Arhitekt/ Architect: Enn Rajasaar (AB JVR)       
www.jvr.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiiu Truus       
www.truus.ee      
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2006       
Pindala/ Area: 280m²       
054
Betoonmaja Veskimöldres, Laaniku tänaval/ Concrete house in Veskimöldre on Laaniku Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Andres Alver (Alver Arhitektid OÜ)       
www.ata.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Andres Alver ja omanikud/ in cooperation with client       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2006       
Pindala/ Area: 592m² (kasulik pind/ useful area 410 m²)       
055
Suvemaja Soorinnal/ Summer house in Soorinna      
Arhitekt/ Architect: Tõnu Laigu, Kadri Kerge (QP Arhitektid)       
www.qparh.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Mari Kurismaa       
Projekt/ Design: 2004       
Valmis/ Completed: 2006       
Pindala/ Area: 123m²       
056
Eramu Pringi külas, Pilliroo tänaval/ Private residence in Pringi village on Pilliroo Street. Viimsi      
Arhitekt/ Architect: Ülar Mark, Indrek Tiigi, Kaiko Kivi, Kai Kuusik (AB Urban Mark |       
ALLIANSS ARHITEKTID)       
www.urbanmark.ee      
www.allianss.eu      
Projekt/ Design: 2004-2005       
Valmis/ Completed: 2006       
Pindala/ Area: 231m²       
057
Villa Harjumaal Andineemel/ Villa in Andineeme, Harju County      
Arhitekt/ Architect: Vahur Sova (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Aita Teigar (Teigar Sova Arhitektid OÜ)       
www.tsarh.ee      
Projekt/ Design: 2003-2005       
Valmis/ Completed: 2006       
Pindala/ Area: 298m²       
058
Villa Suurupis Välja teel/ Villa in Suurupi on Välja Road      
Arhitekt/ Architect: Raul Vaiksoo (AB Raul Vaiksoo)       
www.raulvaiksoo.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Raul Vaiksoo, Krista Aren (AB Raul Vaiksoo)       
Projekt/ Design: 2004       
Valmis/ Completed: 2006       
Pindala/ Area: 230m²       
059
Villa Lokaator Paldiskis/ Villa Locator in Paldiski      
Arhitekt/ Architect: Siiri Vallner, Indrek Peil (Head Arhitektid OÜ)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Indrek Peil, Siiri Vallner ja omanik/ in cooperation with client       
Projekt/ Design: 2004       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 197m²       
060
Must maja Kiilis/ Black residence in Kiili      
Arhitekt/ Architect: Ralf Lõoke (AB Salto)       
www.salto.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Pille Lausmäe (Pille Lausmäe SAB)       
www.plsab.ee      
Projekt/ Design: 2005       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 220m²       
061
Eramu Viimsis, Mäekünka teel/ Private residence in Viimsi on Mäekünka Road      
Arhitekt/ Architect: Eero Palm, Kristiina Ott (AB Palm-E)       
www.palm-e.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Kadi Kõpper, Heli Aade       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 257m²       
062
Eramu Vismeistris, Vaalu tänaval/ Private residence in Vismeistri on Vaalu Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Margus Pilter (AB Pilter ja Taras)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Hillar Mänd       
Projekt/ Design: 2005-2006       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 284m²       
063
Maja Muraste pangapealsel/ House on a cliff in Muraste      
Arhitekt/ Architect: Ralf Lõoke (AB Salto)       
www.salto.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Ville Lausmäe (VL Sisearhitektuur), Ralf Lõoke (SALTO)       
www.vls.ee      
Projekt/ Design: 2005       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 200m²       
064
Maakodu Purdi külas/ Country home in Purdi Village      
Arhitekt/ Architect: Sten Ader (SKAD Arhitektid OÜ)       
www.skad.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Helene Schilf       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 89m²       
065
Alumiiniummaja Rannamõisas/ Aluminium house in Rannamõisa      
Arhitekt/ Architect: Urmas Muru, Peeter Pere (Muru & Pere Arhitektid)       
www.vamp.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Urmas Muru, Peeter Pere, Katrin Kaevats (Muru & Pere Arhitektid)       
Projekt/ Design: 2005       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 266m²       
066
Eramu Kakumäel, Silgu tänaval/ Private residence in Kakumäe on Silgu Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Indrek Järve, Aivo Schults (Schults & Partnerid)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Kristiina Vooglaid       
www.impro.ee       
Projekt/ Design: 2005      
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 202m²       
067
Betoonmaja Suurupis, Ida teel/ Concrete house in Suurupi on Ida Street      
Arhitekt/ Architect: Madis Eek (AB Eek & Mutso)       
www.eekmutso.ee      
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 210m²       
068
Valge maja Nõmmel, Metsanurga tänaval / White house in Nõmme on Metsanurga Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Martin Aunin (EA Reng AS)       
www.eareng.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Kaire Kemp-Tišler       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 406m²       
069
Eramu Pärnumaal, Uulu külas/ Private residence in Uulu Village, Pärnumaa      
Arhitekt/ Architect: Andres Alver (Andres Alver Arhitektid)       
www.ata.ee      
Projekt/ Design: 2005       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 176m²       
070
Konsoolelamu Pirital/ Cantilivered residence in Pirita, Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Hindrek Kesler (AB Zero)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Hindrek Kesler (AB Zero)       
Projekt/ Design: 2002       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 126m²       
071
Villa HR Põdrakanepi teel/ Villa HR on Põdrakanepi Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Andri Kirsima (Arhitektuuriüksus OÜ)       
www.arhitektuuriyksus.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Pille Tael       
Projekt/ Design: 2004       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 242m²       
072
Eramu Kuressaares, Videviku tänaval / Private residence in Kuressaare on Videviku Street. Saaremaa      
Arhitekt/ Architect: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar (KOKO)       
www.koko.ee      
Projekt/ Design: 2004       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 250m²       
073
Talu Jõgisool/ Farm in Jõgisoo      
Arhitekt/ Architect: Jaak Huimerind       
Projekt/ Design: 2002-2003       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 250m²       
074
Villa Tabasalus, Madise teel/ Villa in Tabasalu on Madise Road      
Arhitekt/ Architect: Tiit Trummal (Tiit Trummal Arhitektid)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiit Trummal, Lily Rikkonen       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 190m²       
075
Villa Meriväljal/ Villa in Merivälja, Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Toomas Tammis, Inga Raukas, Tarmo Teedumäe (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
www.arhitektuuriagentuur.ee      
www.allianss.eu      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Monika Löve (Arhitektuuriagentuur)       
Projekt/ Design: 2002-2004       
Valmis/ Completed: 2007       
Pindala/ Area: 385m²       
076
Eramu Varju tänaval, Kuressaares/ Private residence on Varju Street in Kuressaare      
Arhitekt/ Architect: Kiira Soosaar       
www.kiirasoosaar.ee      
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 200m²       
077
Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu, Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Kristel Ausing, Andres Siim (AS Siim & Kreis)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla (Vaikla Stuudio OÜ)       
www.vaiklastudio.ee      
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 460m²       
078
Golfimaja Jõelähtmel/ Golfing house in Jõelähtme      
Arhitekt/ Architect: Andres Siim (AS Siim & Kreis)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Juta Lember       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 280m²       
079
Eramu Rohuneemes, Sääre teel/ Private residence in Rohuneeme, Sääre Road      
Arhitekt/ Architect: Margus Maiste (Maiste Proge OÜ)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Liis Lindvere (KOKO)       
www.koko.ee      
Projekt/ Design: 2005       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 345m², kasulik pind/ useful area 275m²       
080
Eramu Rocca al Mares, Loigu tänaval/ Private residence in Rocca al Mare on Loigu Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Raul Vaiksoo (AB Raul Vaiksoo)       
www.raulvaiksoo.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Raul Vaiksoo, Krista Aren (AB Raul Vaiksoo)       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 430m²       
081
Maja Heldri külas/ Residence in Heldri Village. Viimsi      
Arhitekt/ Architect: Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür (AB Kosmos)       
www.kosmoses.ee       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Mari Koger       
www.boom.ee      
Projekt/ Design: 2003       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 171m²       
082
Villa Draiver Kuressaares/ Villa Draiver in Kuressaare. Saaremaa      
Arhitekt/ Architect: Terje Truumaa (Ösel Plan OÜ)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Terje Truumaa (Ösel Plan OÜ)       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 160m²       
083
Vaskvilla Võrus/ Copper Villa in Võru      
Arhitekt/ Architect: Karmo Tõra (ROK-Projekt OÜ)       
www.rokprojekt.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Terje Kivist, Hillar Mänd       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 330m²       
084
Eramu Viitnal, Loobu külas/ Private residence in Viitna in Loobu Village      
Arhitekt/ Architect: Raul Vaiksoo (AB Raul Vaiksoo)       
www.raulvaiksoo.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Raul Vaiksoo (AB Raul Vaiksoo)       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2008       
Pindala/ Area: 210m²       
085
Eramu Suurupis/ Private residence in Suurupi      
Arhitekt/ Architect: Urmas Muru, Peeter Pere, Anna-Maria Erik (Muru & Pere Arhitektid)       
www.vamp.ee      
Projekt/ Design: 1998, ümberehitus/ reconstruction: 2006-2008       
Valmis/ Completed: 1999, ümberehitus/ reconstruction: 2009       
Pindala/ Area: 172m², ümberehitusega/ after reconstruction: 302m²       
Sisearhitekt ümberehitusel/ Interior Designer during reconstruction: Kaido Kivi, Igor Volkov       
www.kiviprojekt.ee      
086
Villa Keila-Joal, Meremõisa külas/ Villa in Keila-Joa in Meremõisa Village      
Arhitekt/ Architect: Andres Alver (Alver Arhitektid OÜ)       
www.ata.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Maile Grünberg, Eliina Grünberg       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 701m² (kasulik/useful area 450 m²)       
087
Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Veronika Valk, abiline/ Assistant Kadri Klementi (OÜ Zizi&Yoyo)       
www.ziziyoyo.com      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Veroonika Valk, abiline/ Assistant Kadri Klementi (OÜ Zizi&Yoyo) + omanik/ client       
Maastikuarhitekt/ Landscape Designer: Merilen Mentaal Projekt       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 269m²       
088
Eramu Meriväljal/ Private residence in Merivälja. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Toomas Tammis (Arhitektuuriagentuur/ALLIANSS ARHITEKTID)       
www.arhitektuuriagentuur.ee / www.allianss.eu      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Andres Labi, Janno Roos (Ruumilabor)       
www.ruumilabor.ee      
Projekt/ Design: 2006-2007       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 350m²       
089
Eramu Nõmmel Vanemuise tänaval/ Private residence in Nõmme on Vanemuise Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Madis Eek (AB Eek & Mutso)       
www.eekmutso.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Anu Habakukk ja omanikud/ in co-operation with client       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 307m²       
090
Vaskmaja Murastes, Kivimaa tänaval/ Copper house in Muraste on Kivimaa Street      
Arhitekt/ Architect: Margus Tamm       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Liia Elo, Armas Elo       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 293m²       
091
Betoonmaja Pärnus, Kaarli puiesteel/ Concrete house on Kaarli Avenue. Pärnu      
Arhitekt/ Architect: Andres Alver, Sven Koppel, Tarmo Laht, Ulla Saar (Andres Alver Arhitektid OÜ)       
www.ata.ee       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Kaire Kemp-Tišler, Ulla Saar, Sven Koppel      
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 395m² (kasulik/useful area 320m²)       
092
Must maja Kakumäel, Säina tänaval/ Black house in Kakumäe, Säina Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Rein Murula (AB Rein Murula OÜ)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Hugo Mitt       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 107m²       
093
Villa Nord Aseris/ Villa Nord in Aseri      
Arhitekt/ Architect: Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke (AB Salto)       
www.salto.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Maris Kerge       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 300m²       
094
Eramu Merirahus/ Private residence in Merirahu. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör (KOKO)       
www.koko.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Liis Lindvere, Raili Paling (KOKO)       
Projekt/ Design: 2006       
Valmis/ Completed: 2009       
Pindala/ Area: 450m²       
095
Betoonmaja Meriväljal, Vahtramäe teel/ Concrete house in Merivälja, Vahtramäe Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Andres Lember (Male maja OÜ)       
www.male.ee       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Aet Grigorjev (PINK)      
www.pink.ee      
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2010       
Pindala/ Area: 325m²       
096
Suvemaja Hiiumaal, Puliste külas/ Summerhouse in Hiiumaa in Puliste Village      
Arhitekt/ Architect: Tiit Trummal (Tiit Trummal Arhitektid)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiit Trummal ja omanik /in cooperation with client       
Projekt/ Design: 2008       
Valmis/ Completed: 2010       
Pindala/ Area: 152m²       
097
Must maja Nõmmel, Valguse tänaval/ Black house in Nõmme on Valguse Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Martin Aunin (EA Reng AS)       
www.eareng.ee      
Sisearhitekt/ Interior Designer: Kaire Kemp-Tišler       
Projekt/ Design: 2007       
Valmis/ Completed: 2010       
Pindala/ Area: 410m²       
098
Villa RA Kilu tänaval/ Villa RA on Kilu Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Gert Sarv (AB November)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Gert Sarv, Raina Lillepõld-Gaydon       
Projekt/ Design: 2008       
Valmis/ Completed: 2010       
Pindala/ Area: 265m²       
099
Eramu Nõmmel, Edu tänaval/ Private residence in Nõmme, Edu Street. Tallinn      
Arhitekt/ Architect: Tiit Trummal (Tiit Trummal Arhitektid)       
Sisearhitekt/ Interior Designer: Tiit Trummal (Tiit Trummal Arhitektid)       
Projekt/ Design: 2009       
Valmis/ Completed: 2010       
Pindala/ Area: 295m²       
100
Eessõna    
2010. aastal osaleb Eesti Veneetsia arhitektuuribiennaalil     
näitusega „100 MAJA / HOUSES“, seades enesele ühe     
selge eesmärgi – viia kohalik arhitektuuripraktika laiema     
vaatajaskonna ette ning tutvustada Eesti arhitektuurielu     
läbi ühe kitsama valdkonna – eramuarhitektuuri.     
Osalemine Veneetsia arhitektuuribiennaalil on võimalus     
tuua laiema publiku ette oma värskemad, aktuaalsemad,     
kriitilisemad ja parimad ideed. Siit ammutatakse globaalse     
arhitektuurielu uusimad probleempüstitused ja võetakse     
kokku olulisimad nähtused.     
Veneetsia XII rahvusvahelise arhitektuuribiennaali     
üldkuraator Kazuyo Sejima on oma sõnavõtus märkinud,     
et 2010. aasta biennaal peaks olema arhitektuurist,     
sellest, kuidas inimesed arhitektuuriga kokku puutuvad     
ja suhestuvad: „/…/ sellest näitusest saab arhitektuursete     
võimaluste kogemus, näitamaks, kuidas arhitektuur     
väljendab uusi elamisvõimalusi ning on loodud erinevate     
vaatenurkade ning lähenemiste teel. /…/ Ideeks on aidata     
inimestel suhestuda arhitektuuriga, aidata arhitektuuril     
suhestuda inimestega ning aidata inimestel suhestuda     
teineteisega.“     
Inimene kohtub arhitektuuriga ehitatud keskkonnas.     
Kogemus arhitektuurist on osaks igapäevaelust,     
jagunedes mitmete sfääride ja vastandite vahel: avalik/     
privaatne, füüsiline/virtuaalne või näiteks moodne/     
klassikaline. Üks esmatasandeid arhitektuuri kogemiseks     
on elukeskkond, millest saadav isiklik impulss puudutab     
kõiki inimesi. Elamu on ikka olnud moodsa arhitektuuri     
üks lemmikteemasid, illustreerides oma kompaktsuses     
ja samas keerukuses inimeste suhet keskkonnaga ja     
selle kujundamise viisi. Eramu loomine omakorda on     
üheks intiimseimaks arhitektuurivormiks, kus tellija     
suhe loodavaga on lahutamatu. Elamuarhitektuur oma     
mitmetahulisuses tõstatab palju küsimusi, peegeldades     
elavalt ühiskonda ning selle toimemehhanisme.     
Kuid miks eramud? Miks peaks just Eesti     
eramuarhitektuur olema siinsest praktikast esile tõstetud     
ja kõnetama vaatajaid veenvamalt kui ülejäänud     
ehituskunst? Kas on võimalik, et eramuarhitektuur     
võtab kokku hoovad, mis tõstavad 1,3-miljonilise     
rahvaarvuga väikeriigi suurtest naabritest „kõrgemale“?     
Eramuid on siinses arhitektuurikirjanduses hellitlevalt     
„eesti arhitektuuri kvaliteedimärgiks“ kutsutud. Siinne     
ehituspraktika erineb suurel määral ülejäänud Euroopast     
eritellimuste ja tüüpprojektide suhtarvu poolest. Eesti     
ekspositsiooni ette valmistades sai üheks eesmärgiks
Foreword        
In 2010, Estonia is participating at the Venice Biennale of         
Architecture with an exposition entitled 100 HOUSES, and         
has thereby set a clear goal for itself – to present local         
architectural practices to a wider audience and introduce         
Estonian architectural life through the narrow sphere of         
private residential architecture. Participation in the Venice         
Biennale of Architecture provides the opportunity to         
present our freshest, most topical, critical and best ideas         
to a wider audience. The most current problems of global         
architectural life are thereby established and the most         
important phenomena are summarized. .         
Kazuyo Sejima, the general curator of the exhibition,         
has said that the 2010 Biennale should be about how         
people and architecture come in contact and relate,         
“This exhibition will be an experience of architecture         
possibilities, to understand how architecture expresses         
new ways of living, about an architecture created by         
different values and approaches. /…/ “The idea is to help         
people relate to architecture, help architecture relate to         
people and help people relate to themselves”.         
Architecture is encountered by people throughout the         
built-up environment. The experience of architecture         
is part of everyday life, divided between many spheres         
and contrasts: public/private, physical/virtual and         
modern/classical. One of the initial stages in the         
experience of architecture is the life environment, which         
provides personal impulses that affect everyone. The         
private residence has always been a favorite topic for         
modern architecture, illustrating in its compactness and         
simultaneous complexity, people’s relationships with their         
environment and the way to shape it. The creation of         
private residences is also one of the most intimate forms         
of architecture, in which the client’s relationship with that         
which is being created is indivisible. Private residential         
architecture with it multifaceted nature raises many         
questions by graphically reflecting the society and its         
operational mechanisms.         
But why private residences? Why should the emphasis         
be placed on Estonia’s residential architecture and why         
should it speak to the viewers more convincingly than         
other type of architecture? Is it possible that residential         
architecture summarizes all the currents that raise this         
small country, with a population of only 1.3 million,         
“higher” than its large neighbors? In local architectural         
literature, private residences have repeatedly been         
affectionately called “the quality mark of Estonian         
tuua välja nn kataloogimajade ja unikaalprojekti põhjal    
valminud eramute vaheline suhtarv. Taoline eesmärk     
osutus aga võrdlemisi keerukaks, sest puudub vastav     
ametlik statistika. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on     
võimalik välja võtta statistiline näitaja ehitusprojektide ja     
kasutuslubade väljastamise kohta, kuid kas ehitusluba     
on antud tüüp- või eriprojekti põhjal, seda andmestik ei     
täpsusta. Seetõttu pöördusime oma küsimuses erinevate     
Eesti linnaarhitektide poole, et saada teada asjaga     
otseselt seotud inimeste erialast hinnangut.     
Eesti tulemuseks oli väga väike tüüpprojektide osakaal.     
Võib oletada, et vaid kuni 10% siinsetest eramutest on nn     
kataloogimajad. Ei saa küll üldistada, et ülejäänud 90%     
esindab absoluutset esmaklassilist eramuarhitektuuri,     
kuid niivõrd suurest kogusest tõuseb siiski esile     
arvestatav hulk kvaliteetset ehituskunsti. See näitab     
selgelt ära eestlaste suhtumise kodu loomisesse. Oma     
maja ehitatakse ideega, et see peab kestma põlvest     
põlve, eramu projekteerimisega on seotud suured     
ootused ja ideaalid. Aastakümnete jooksul põhjalikult     
väljaarendatud tüüpprojektide-turu rõngas on aga mitmed     
Skandinaaviamaad. Kataloogimaju eelistav käitumine     
peegeldab tunduvalt pragmaatilisemat suhtumist. Eramu     
on turukaup, sellel peab olema ka arvestatav järelväärtus     
turul, et maja saaks võimalik kiirelt, mugavalt ning     
vastavalt „keskmisele maitsele“ müüa. Eestlane on sellega     
võrreldes tunduvalt alalhoidlikum ja suhtub oma maja     
ehitusse rohkem isiklikust maitsest lähtudes.     
Selleks, miks Eestis valmib rahvaarvu ja ehitustegevust     
aluseks võttes niivõrd suur hulk unikaalprojekti põhjal     
eramuid, on mitmeid põhjuseid. Noore ühiskonnana on     
siin tegutsemas palju noori arhitekte, kellel on võrreldes     
vanemate Euroopa riikidega olnud lihtsam tööturule     
siseneda, samuti on palju noori tellijaid, kes on valmis     
eksperimenteerima, olles vabamad stampettekujutustest     
ja -soovidest. Märkimisväärsena saab välja tuua, et     
raamatusse valitud sajast eramust on projekteerimise     
hetkel vähemalt pooled tehtud alla 40-aastaste arhitektide     
poolt. Eritellimuste kasuks räägib ka ühekülgne ja noor,     
veel täielikult väljaarenemata tüüpmajade turg.     
Eesti eramuehituse oluliseks iseloomustajaks on ka     
kultuuriline eripära ja järjepidevus, mis sai alguse noore     
vastloodud vabariigi ideaalidest ja oma rahvusest noorte     
arhitektide kasutamisega 1920.-30. aastatel, jätkus     
kultuurilise vastandumisena nõukogude-perioodil ning sai     
uue hoo taasiseseisvunud riigis, kus unikaalse eramaja     
omamine sai ühtmoodi reklaamitud nii ideaalelu mudeliks,     
turukaubaks kui ka eksperimenteerimispinnaks. Nagu     
võib lugeda Triin Ojari artiklist, pole Eestis ilmselt kunagi     
räägitud nii palju kinnisvaraärist, kodukujundusest,     
ümberehitamisest ja kõigest muust eluasemega     
seonduvast kui viimase kümne aasta jooksul.
architecture”. Local building practices differ greatly        
from the rest of Europe in terms of the proportion of         
special commissions and standardized projects. While         
preparing the Estonian exposition, one of the objectives         
became to highlight the ratio between the number of         
“catalogue houses” and residences based on specially         
commissioned projects. Achieving this goal turned out         
to be relatively complicated due to the lack of relevant         
official statistics. In Estonia and elsewhere in Europe, it is         
possible to obtain statistical data regarding the number         
of building projects and occupancy permits, but the         
data does not specify whether the permits were issued         
for buildings based on standardized or custom projects.         
Therefore, we approached various city architects in         
Estonia in order to gather the professional opinions of the         
people who deal directly with the issue.         
The result in Estonia was a very small percentage of         
standardized projects. One can surmise that only about         
10% of local private residences are “catalogue houses”.         
Of course, one cannot assume that the remaining 90%         
represent absolutely first-class residential architecture,         
but a considerable number of high-quality architecture         
still emerges from such a large number of projects.         
However, this clearly indicates the attitude of Estonians         
toward the creation of their homes. One builds a house         
with the idea that it will last for generations; great         
expectations and ideals are tied to the design of a private         
residence. In the course of several decades, several         
Scandinavian countries have become encompassed         
by a very developed market of standardized projects.         
The preference of catalogue houses to special projects         
demonstrates a much more pragmatic attitude compared         
to Estonians. Private residences are market goods and         
they must have appreciable resale value so that houses         
can be sold quickly and convenient and satisfy “average         
tastes”. In comparison, Estonians are considerably more         
conservative and relate to the construction of their houses         
on a more personal basis.         
There are many reasons why there are such a large         
number of specially commissioned residences in Estonia         
based on the population and construction activity. As a         
young society, there are many young architects working         
here, for whom it is simpler to enter the labor market than         
in the older European countries. At the same time, there         
are also many young clients who are ready to experiment,         
who are free of clichéd concepts and wishes. It is worth         
noting that of the hundred residences included in this         
book, at least half were designed by architects who were         
under 40 at that time that the buildings were designed.         
Private commissions are also encouraged by the onesided,         
young and still totally undeveloped standardized         
housing market.         
Eesmärgiga näidata eramuarhitektuuri ajaloolist    
järjepidevust ja unikaalset positsiooni kohalikus     
arhitektuurielus, on raamatusse ja näitusele valitud saja     
eramu hulgas ka valik ikoonilisema tähendusega eramuid     
esimese Eesti Vabariigi perioodist ning nõukogude     
ajajärgust. Põhirõhk on aga asetatud 21. sajandile,     
luues esmakordselt niivõrd mahuka ülevaate Eesti     
eramuarhitektuuri paremikust. Seetõttu saab raamatut     
vaadelda kui visiitkaarti, mis suunatud väljapoole Eesti     
arhitektuuri reklaamimiseks, kuid teisalt ka kogumikku     
meile endile, peegeldades arenguid ja otsinguid parema     
elukeskkonna poole. Oluline on täheldada, et suure     
majanduskasvu tingimustes on tänaseks valminud kriitiline     
hulk eramuid, mis annab üleüldse võimaluse niivõrd     
mastaapseks vahekokkuvõtteks. Raamatu ja näituse     
ettevalmistamiseks tutvusid autorid sadade erinevate     
eramutega üle Eesti, saades nii võimaluse kaalutletud     
valikuks. Teema sügavamaid tagamaid ning seoseid     
Põhjamaade ning ajalooga avavad raamatus ilmuvad     
kaks artiklit, mille autoriteks on arhitektuuriteadlane ja     
arhitektuuriajakirja „Maja“ peatoimetaja Triin Ojari ning     
arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige.     
Näituse autorid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik     
ja Karen Jagodin soovivad tänada toetuse ja abi eest     
Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuuriministeeriumi ning Eesti     
Arhitektuurikeskust. Samuti suured tänusõnad kõikidele     
arhitektidele, fotograafidele ja maja omanikele, kelle     
kaasabita oleks sadat eramut hõlmavat projekti olnud     
võimatu vedada.     
Karen Jagodin     
näituse kuraator ja raamatu toimetaja
Another noteworthy aspect of Estonian private residential        
construction is its distinct cultural nature and continuity.         
This got its start from the utilization of the ideals of         
the young, newly established republic by young local         
architects in the 1920s and 30s, continued as a cultural         
contrast during the Soviet period, and gained new         
momentum in the re-independent state, where the         
ownership of a unique home also became a model of the         
advertised ideal of life, a market commodity and grounds         
for experimentation. As Triin Ojari says in her article,         
“Probably, never before in Estonia have the real estate         
business, home decorating, renovation and everything         
else related to one’s home been discussed as much as         
they have during the last ten years.”         
In order to demonstrate the historical continuity and         
unique position of private residential architecture in the         
local architectural scene, the book and exhibition includes         
private residences with special iconic meaning from         
the period of the first Estonian Republic and the Soviet         
era. However, the main emphasis is placed on the 21st         
century, thereby creating such a voluminous overview         
of the best of Estonian residential architecture for the         
first time. Therefore, the book can be viewed as a calling         
card, which is directed outward as an advertisement         
for Estonian architecture, but also as a collection for us         
that records developments and the pursuit of a better         
human environment. It is also important to note that         
great economic growth created the conditions for the         
building of a critical number of residences that provides         
the opportunity for such a large-scale interim summary.         
During the preparation of the book and exhibition, the         
authors familiarized themselves with hundreds of different         
private residences throughout Estonia, thereby gaining         
the opportunity to make a well-considered selection. The         
deeper background of the topic and connections to the         
Nordic countries and history are explored in two articles –         
one is authored by Triin Ojari, architectural scholar and         
editor-in-chief of the architectural magazine, Maja, and the         
other by architectural historian Carl-Dag Lige.         
The authors of the exhibition Kalle Vellevoog, Tiiu Truus,         
Martin Pedanik and Karen Jagodin wish to thank the         
Cultural Endowment of Estonia, Estonian Ministry of         
Culture and the Estonian Centre of Architecture for         
their support and help. Sincere thanks also go to all the         
architects, photographers and homeowners without         
whose help it would have been impossible to manage a         
project that involves one hundred residences.         
Karen Jagodin         
Editor and Exhibition Curator         
    
Eesti eramajad:     
kolm vaadet     
Triin Ojari     
Kui Eesti 2000. aastal esimest korda Veneetsia     
arhitektuuribiennaalil osales, oli teemaks „Simulacrum     
City“ – apoteoos siinse sündiva linnakeskkonna näivusele     
ja simuleerimiskunstile, kollaažlik fotoprojekt Tallinna     
kihtidest, lappidest ja aukudest, mis kõik mähitud uuest     
kapitalistlikust korrast ajendatud õnneuima. Klaasmajad,     
kõrghooned, hiidreklaamid… Nüüd, kümme aastat hiljem,     
on skaala väiksem, vaatepunkt sihitud madalamale ja     
konkreetsemale, urbanistlikust simulatsiooniutoopiast     
on saanud lugu privaatsest ja oma originaalsuses     
elitaarsest eramajast. Eesti esitab “päris”-eramud oma     
vormiesteetika, maitsenüansside ja kapriisidega. 100     
maja nii, nagu nad on. Aga seda magusam on nood     
“parimatest parimad” kodud pihtide vahele võtta, rääkida     
neist kui ühiskonna peeglitest või siis kui etappidest     
Eesti kontekstis jätkuvalt nii olulise vormiesteetika     
arengus. Ja ehkki näitusel jääb prevaleerima puhas vorm     
ja elust äralõigatud ilu, on kaasaja eramu vältimatult     
urbanistlik nähtus, sotsiaalsetesse ja infrastruktuursetesse     
võrgustikesse haaratud sõlm. Järgnevalt mõned     
vaatepunktid sõlmede lahti harutamiseks.     
Sümptomaatiline maja     
Kahtlemata on ehitatud keskkond hea alus mõistmaks     
ühiskonna meelsust, inimeste argikäitumist,     
väärtushinnanguid ja lõppeks riigi ruumipoliitikat. Ütle     
mulle, kus sa elad, ja ma tean, kes sa oled… Ilmselt pole     
Eestis kunagi nii palju kinnisvaraärist, kodukujundusest,     
ümberehitamisest ja kõigest muust eluasemega     
seonduvast räägitud kui viimase kümne aasta jooksul.     
Eelkõige pealinna Tallinnasse, aga ka teistesse linnadesse     
ehitati sadu uusi kortermaju, kinnisvaraäri kasvas käsikäes     
pankade laenukampaaniatega, hinnanguliselt 30 000     
inimest kolisid nelja-viie buumiaastaga Tallinnast välja     
tühjadele põldudele rajatud uuselamurajoonidesse – jalad     
sai alla Eesti oma suburbia.     
Eramaja on läbi aja olnud moodsa arhitektuuri     
lemmik, omamoodi katselabor. Eestis saame     
rääkida Teise maailmasõja eelsest tugevast     
funktsionalismitraditsioonist, hiljem nõukogudeaegsest     
vastandumisest kehtivale massiühiskonnale privaatruumi     
originaalsuse abil. Ja loomulikult vaba ja ülbe uus     
iseseisvusaeg, mil eramajast äärelinnas sai ühteaegu nii     
turukaup, reklaamitud ideaalelu mudel kui vaba pinnas     
eksperimenteerimiseks. Kas viimase kümne aastaga     
Estonia’s Private Residences:        
Three Views         
Triin Ojari         
When Estonia first participated in the Venice Biennale of         
Architecture in 2000, the theme was “Simulacrum City” –         
an apotheosis of simulation art and the visual aspects         
of the urban environment that was then being created         
here – a collage-like photo project comprising Tallinn’s         
layers, patches and gaps, all wrapped in the intoxication         
of happiness prompted by the new capitalist order. Glass         
houses, high-rise buildings, giant advertisements…         
Now ten years later, the scale is smaller, and the view is         
directed at things that are lower and more concrete. An         
urbanistic simulation utopia has become a story of private         
residences that are elitist in their originality. Estonia is         
displaying “real” private residences with their esthetics of         
form, nuances of taste and whims. One hundred houses,         
as they really are. Therefore it is all the sweeter to cast a         
critical eye on these homes, which are the “best of the         
best”; to speak of them as the mirrors of society or as         
stages in the development of the esthetics of form, which,         
in the Estonian context, continues to be so important.         
Moreover, although pure form and isolated beauty         
prevails at the exhibition, the contemporary residence         
is inevitably an urbanistic phenomenon, a knot of social         
and infrastructural networks. The following are some         
viewpoints for unraveling these knots.         
A symptomatic house         
Undoubtedly, the built-up environment is a good basis         
for understanding the mentality of a society, people’s         
everyday behavior, values, and also the government’s         
spatial policies. Tell me where you live and I know who         
you are… Probably, never before in Estonia, have the         
real estate business, home decorating, renovation and         
everything else related to one’s home been discussed as         
much as they have during the last ten years. Hundreds         
of new apartment buildings have been built – primarily         
in the capital of Tallinn, but also in other cities. The real         
estate business grew hand-in-hand with the banks’ loan         
campaigns. In the course of four to five boom years, an         
estimated 30,000 people moved out of Tallinn into new         
residential developments that were built onto empty fields         
– Estonia’s own suburbia was created.         
Through time, private residences have been the favorites         
of modern architecture, a kind of test lab. In Estonia,         
we can speak of a strong, pre-World War II functionalist         
tradition and using originality in one’s private space         
    
kerkinud erakordselt rikkalik kogum originaalseid eramaju     
on eestlaste majahaiguse sümptom, tunnus süvenevast     
individualismist ning isikuvabadusest? Sümptomaatilised     
majad ja diagnoositavad käitumismudelid? Siinsel     
eramaja-kultusel on palju loogilisi põhjuseid – noore     
ühiskonna noored tellijad ja arhitektid, nii projekteerijate     
kui ka majakruntide taskukohane hind, ühekülgne     
tüüpmajade turg, omavalitsuste vabameelne (kohati     
ennasthävitav) planeerimispoliitika ning lõdvad     
ettekirjutused elamurajoonide osas, lisaks ilmselt mitmed     
n-ö kultuurilisest käitumisest tulenevad eelistused,     
sealhulgas näiteks harjumus tellida arhitektilt, olla kursis     
kaasaegse ehitustegevusega, “läänelike” ruumistandardite     
ja vormiliste eeskujude olulisus jne. Üldiselt üksikule     
liikudes võiks öelda, et Eesti eramu on kõige laiemalt     
siinse neoliberaalse majanduspoliitika vili, ja kitsamalt,     
erialasiseselt võttes alles kujunemisjärgus olevate     
vormikaanonite paljususe tulem. Noore riigi sünd ja     
siinse elukeskkonna kujunemine 1990. aastate lõpul ning     
uue sajandi alul jäi perioodi, mil kogu maailm revideeris     
oma seni tugevat riiklikku ehituspoliitikat, mil globaalse     
majanduse toel tugevnev erakapital hõivas aina uusi     
positsioone nii linnaplaneerimises kui arhitektuuris ning     
imidžiloomele keskendunud meediamaailm mõjutas nii     
arhitekti staatust, ehituskunsti vormilisi tõekspidamisi     
kui ka vau!-efekti ihalevat linnamajandust rohkem kui     
kunagi varem. Liberalismi põhimõteteks on klassikaliselt     
peetud individuaalset autonoomiat, turumajanduse     
pidamist tõhusaimaks ühiskondliku korralduse vahendiks     
ning mittesekkuvat riiki. Rahvusriik on oma hoobasid     
lõdvendanud ja delegeerinud mitmed kohustused     
allpool asetsevatele võimustruktuuridele, sh suuresti     
majanduslikule eliidile. Eestist, buumiaastatel end     
Ida-Euroopa tiigriga võrrelda armastanud riigist, sai     
neoliberaalne unistustemaa, mille investeerimissõbralik     
kliima baseerus jõulisel riiklike varade mahamüümisel     
ning Skandinaavia pankade laenurahal. Tallinnas kui     
kõige suuremas ja olulisemas keskuses on nende aastate     
jooksul märgata kolmandatki liberalismiga kaasnevat     
sümptomit – linnapoliitika eesmärgiks on saanud     
mobiliseerida linnaruum kui turumajandusliku kasvu     
areen, linnaruumi käsitletakse eelkõige (kinnisvara)ärina.     
Juba eelpool mainitud tugev suburbaniseerumine on     
enesestmõistetavalt selle äri ühekülgsuse parimaid näiteid –     
ehituskruntide või juba hoonestatud majabokside     
müük ilma kohustuseta rajada maanteid või sotsiaalset     
infrastruktuuri, ilma linnapoolsete analüüsideta     
valglinnastumise mõjudest või hoopis alternatiivist     
tihendada kesklinna.     
Seega on üsna lihtne tõmmata siduv joon siinse     
kirjeldatud liberalistliku maailmamudeli ja eramajade     
buumi vahele. Viiskümmend aastat nõukogude süsteemi,     
mis nullis eraehituse pea täielikult ja kolis kogu rahva nii     
maal kui linnas mitmekordsetesse paneelmajadesse, jättis     
to contrast with the mass society of the Soviet era. Of        
course, there is also the free and arrogant period of         
restored independence, when a private house in the         
suburbs became a market commodity, an advertised         
model of the ideal life, as well as an empty space for         
experimenting. Is the exceptionally rich collection of         
private residences that have been built in the last ten         
years a symptom of the Estonians’ house sickness, or a         
sign of increased individualism and personal freedom?         
Are they symptomatic houses or diagnosable behavioral         
models? There are many logical reasons for the private         
house cult – the young clients and architects of a young         
society, the affordability of designers and building lots,         
a lopsided market of standardized houses, the broadminded         
(sometimes self-destructive) planning policies         
of local governments, as well as the lax regulation         
of residential areas. In addition, there are apparently         
many preferences that are based on so-called “cultural         
behavior”, including the habit of working with an         
architect, being up to date on modern building trends,         
the importance of “Western” space standards and formrelated         
models, etc. Moving from the general to the         
specific, one could say that, in the broadest sense, the         
Estonian private residence is the fruit of local neoliberal         
economic policies, while viewed more narrowly, in         
the professional sense it could be seen to result from         
the multitude of form canons, which are still in the         
developmental stage. The birth of the young nation and         
development of the local human environment at the         
end of the 1990s and the beginning of the new century,         
occurred during a period when the entire world was         
revising its hitherto strong governmental building policy,         
and when, with the support of the global economy,         
private capital was increasingly assuming new positions         
in both urban planning and architecture. At the same         
time, the media world, which was focused on image         
creation, had a greater than ever influence on the status         
of the architect, the spatial dogmas of the buildings         
arts, as well as the urban economy that craves the wow!         
effect. The keystones of liberalism have classically been         
considered to be individual autonomy, the belief and         
that a market economy is the most efficient means of         
social organization and the state should interfere as         
little as possible. The nation-state has releases its levers         
and delegated many of its obligations to lower ranking         
power structures, including to a great extent to the         
financial elite. Estonia, which loved to portray itself as an         
East European tiger during the boom years, became a         
neoliberal dreamland, with an investment-friendly climate         
that was based on the vigorous sale of national assets         
and loan money from Scandinavian banks. During those         
years, a third symptom of liberalism was also detectable         
in Tallinn – the largest and most important center. The         
goal of urban policy became the mobilization of urban         
space as an arena for the growth of the market economy,         
    
endast maha ääretu nõudluse kaasaegse eluaseme järele.     
Lisaks oli toonane linna koondunud ehitustegevus jätnud     
põllumaaks ka vägagi linna lähedal asuvad vabad alad.     
Kinnisvaraäri sai hoo sisse 1990. aastate lõpul: esialgu     
üksikute, aia ja tõkkepuuga piiratud elamurajoonide     
näol, mida hoolimata odavatele kataloogimajadele     
häbenematult Eesti eliidi unistuste kodurajooniks     
nimetati; hiljem tuli massiline kruntide müük vabadusega     
ehitada sinna sisuliselt milline maja tahes, veelgi hiljem,     
kuumadel buumiaastatel kerkisid suburbiasse juba suured     
kortermajad ja tihedad ridamajade read. Nii arendajate     
ärikasum kui ka inimeste arusaam äärelinna võludest     
ja valudest kasvas võrdelise kiirusega. Halvustavad     
väljendid äärelinna põldudele rajatud “pappmajadest”     
ja “lollideküladest” on hoogu saanud eriti nüüd, paar     
aastat pärast hullumeelseid ehitusaastaid, mil inimesed     
nimetatud aastatel linnaga toimunule kriitilisemalt tagasi     
vaatavad.     
Lääne kolleegid on siinset ehitustegevust ja arhitektide     
tegutsemisvabadust vaadates seda tihti stiihiaks või siis     
eksperimentaalseks laboratooriumiks nimetanud – võibolla     
kord saja aasta jooksul avanevaks võimaluseks     
kasutada ära valitsevat reguleerimatust ning individuaalset     
vabaduseiha. Võib-olla väga lähedalt vaadates,     
valitud eramajades loodud arhitektuurseid vorme ja     
ruumilisi minikeskkondi jälgides ongi see potentsiaal     
maksimumilähedaselt realiseerunud – muu hulgas pole     
vähetähtis siin asjaolu, et reeglina on need majad n-ö     
endale ehitatud, hoolikalt läbimõeldud rätsepatöö –,     
laiemas linnaehituslikus plaanis on domineeriv erasektori     
mõjuvõim paraku jätnud nende aastate jooksul selge     
jälje ärilisest kasumlikkusest, mitte teadlikust soovist     
luua inimesi ja arhitektuuri uudsel ja demokraatlikul moel     
ühendavast avalikust ruumist.     
Moodsad majad     
Ülesehitatavale riigile omast uudsuseiha ning oma selge     
(arhitektuurse) vormikaanoni puudumist võib tõlgendada     
ka väga lihtsalt soovina olla moodne. Soov läänt     
jäljendada, ammutada eeskujusid klassikaks muutunud     
arhitektuurist ja kujundusvõtetest – aga ka mitte     
kaugemalt kui 1920.-1930. aastate modernism –     
on seletatav nii Eesti geograafilise kuulumisega lihtsa     
elegantsi poolest tuntud Põhjamaade kultuuriruumi kui ka     
noore ühiskonna alateadliku sooviga kas alustada täiesti     
puhtalt lehelt ja nullida kogu eelnev arhitektuurne leksikon     
kui iganenud või siis äärmisel juhul vaadata tagasi     
eelmisesse iseseisvusaega ja tunnistada 1930. aastate     
funktsionalistlik arhitektuurikeel meie arhitektuurseks     
inimõiguseks.     
Tänases Eesti elamuehituses on nn valge modernism     
väga populaarne: arhitektide veendumuse kohaselt 
on see and urban space was treated primarily as a (real estate)        
business. The vigorous suburbanization mentioned         
above is obviously one of the best examples of the onesidedness         
of this business – the sale of building lots or         
house shells without the obligation to build roads or social         
infrastructure, without any analysis by the city of the         
impact of the urban sprawl or the densification of the city         
center as an alternative.         
Therefore, it is quite simple to draw a connective line         
between the liberal world model described here and the         
boom of private residential construction. Fifty years of the         
Soviet system, which almost completely destroyed private         
building and moved the entire nation into multi-storied         
panelized houses in the country and the city, left behind         
a pent-up demand for modern dwellings. In addition,         
the fact that at that time construction activity was         
concentrated in the cities, left expanses of empty space         
adjacent to the cities. The real estate business got its start         
at the end of the 1990s – initially in the form of solitary         
residential areas surrounded by fences and barriers         
that, regardless of their inexpensive catalogue houses,         
were shamelessly called the Estonian elites’ dream         
neighborhoods. Later, the large-scale sale of building lots         
was accompanied by the freedom to essentially build any         
kind of house you like. And even later, during the hottest         
boom years, large apartment buildings and dense rows of         
attached houses started to be built in suburbia. Thus, the         
developers’ financial profits and people’s understandings         
of the charms and pains of life on the outskirts of the city         
increased with proportional speed. Disparaging remarks         
about the “cardboard houses” and “villages of fools”         
built on the suburban fields have become more frequent.         
Especially now, when a few years has elapsed since the         
crazy construction years, and people are looking back         
critically at the events in the city during the intervening         
years. .         
Observing the local construction activity and the         
architectural freedom, Western colleagues often describe         
it as wantonness or an experimental laboratory. As an         
opportunity that occurs maybe once in a hundred years         
to take advantage of the prevalent disorganization and         
individual desire for freedom. Perhaps, by making a close         
examination, by examining the architectural forms and         
spatial mini-environments that were created in selected         
private residences, we can see that this potential may         
even been realized close to the maximum. Here, we         
should note that it is not unimportant that these houses         
are “custom-built”, carefully considered tailoring jobs –         
unfortunately during these years, the dominant impact         
of the private sector left a clear imprint of financial         
profitability in the broader town planning context, rather         
than a conscious desire to create people and architecture         
in a fresh and democratic way from a connective public         
space.         
    
stiil “ennast juba tõestanud”, kinnisvaraarendajatele sobib     
lihtsavormiliste majade ökonoomne ehitusviis ning rajooni     
lihtne ühtlane ilme. Ka kultuuriline taust on soodus –     
moodsad majad ongi juba esimesest iseseisvusajast     
saadik need “meie omad”, noore riigina ning     
Skandinaaviaga sarnaneda tahtjatena on uusmodernismi     
esteetika (lihtsus) ja moraal (tagasihoidlik konservatism)     
meie jaoks õiged. Tellijate ambitsioone on keerulisem     
kaardistada, enamik originaalprojekti tellijaist teevad     
arhitektivaliku teadlikult, n-ö käekirjaga kursis olles.     
Kui 1920. aastate Euroopas oli küsimus veel vähestes     
unikaalsetes villades – tellijate varanduslikku seisu ja     
ühiskondlikku positsiooni arvestades sai rääkida eliidi     
arhitektuurist ja eksklusiivsest maitseotsustusest –, siis     
kaasajal on valitute asemel tegu massiga, innovatiivsusele     
viitav žest on asendunud paikaloksunud märksüsteemiga.     
Moodne, ent mitte liiga pealetükkiv ega originaalne.     
Vormikeel, mis kinnisvaraäri paisudes üksikuist villadest     
tunduvalt madalamasse hinnaklassi ja tervete rajoonideni     
jõudis.     
Loomulikult on valgete majade esteetika lahutamatult     
seotud meediaga. Kuidas ja mida me moodsaks peame,     
kuidas kujunevad meie maitse-eelistused, millest me     
unistame – kõik see maailm on suures osas meie jaoks     
“toodetud”, konstrueeritud. Aina enam räägitakse     
kaasaegse elamustööstuse tähtsusest ning arhitektuur,     
sisekujundus ja disain on selle olulised osad – erialad,     
mille unikaalsus ning eristumine sobituvad orgaaniliselt     
personaalsust ning üksiolemist kultiveerivasse ühiskonda.     
Meediasõltlastena tarbime meile pakutavat kuvandit     
moodsast elukeskkonnast, usume ajakirjakodude     
igavesse puhtusse ja sätitud mööblivalikusse ning     
globaalne tarbimispaine paneb meid ka oma kodudes     
kriitiliselt ringi vaatama, uuendusi tegema – enam valgust     
ja moodsust!     
Maastikmajad     
Kazyo Sejima tõstatab tänavuse arhitektuuribiennaaliga     
People meet in architecture vana küsimuse: kas     
arhitektuur suudab peegeldada kaasaega kogu     
oma uudsuses ja seda selgemaks teha? Ta usub,     
et arhitektuuril on suur roll inimestevaheliste suhete     
kujundamisel ning arhitektuuri ootab ees samasugune     
sõltumatu vabadus, mis on omane kaasaegsele kultuurile     
tervikuna.     
Sellise arhitektuuri võtmesõnaks on nii koha kui ka     
nõutud programmi kriitiline analüüs, selle uuendamine     
nn virtuaalse masina ehk diagrammi abil – need majad     
ei mahuta pelgalt funktsionaalseid tegevusi, vaid on     
ülesehitatud ruumikogemusele, liikumise suunamisele,     
uue kvaliteedi tekitamisele. Moodne elu näib üha vähem     
vajavat spetsiifilist ruumilist vormi ning kesta –     
Modern houses        
The desire for novelty typical of a developing country and         
the lack of a clear (architectural) canon can simply be         
interpreted a wish to be modern. The wish to imitate the         
West, to absorb the examples of classical architectural         
and design techniques – but no further back than the         
modernism of the 1920s and 30s – can be explained by         
Estonia’s geographical affiliation with the Nordic cultural         
space, which is know for its simple elegance; also by the         
young society’s unconscious wish to start from a totally         
clean slate and eliminate the entire old and outdated         
architectural lexicon; or in the extreme case, to look back         
to the previous period of independence and acknowledge         
the functionalistic language of architecture in the 1930s as         
our architectural human right.         
In residential construction in Estonia today, “white         
modernism” is very popular – architects believe that         
this style has “already proven itself” and the economical         
methods used to build houses that have simple forms         
suit the real estate developers, as do the simple         
uniform appearance of the developments. The cultural         
background is also favorable – modern houses have been         
“our own” since the first period of independence, and the         
esthetics (simplicity) and moral (modest conservatism)         
of new modernism are perfect for a new nation that         
aspires to be similar to Scandinavia. The ambitions of the         
clients are more complicated to map out. The majority         
of the clients for original designs choose their architects         
knowingly, i.e. they are aware of their “signature”. In the         
Europe of the 1920s, we were dealing with a few unique         
villas. Based on the clients’ financial status and social         
position, one could speak of the architecture of the elite         
and decisions based on exclusive tastes. However, today,         
instead of the chosen few, we are dealing with the masses         
and the gesture toward innovation has been replaced by a         
well-established system of symbols. Modern, but not too         
obtrusive or original. A language of form that arrived at a         
considerably lower price level as the real estate business         
expanded and covered entire regions.         
Naturally, the media is inexorably linked to the esthetics         
of the white houses. How we decide what is modern,         
and what we consider to be modern, how our taste         
preferences develop, and what we dream of – this         
entire world is greatly “produced” or constructed for us.         
Increasingly, one speaks of the importance of the modern         
experience industry, and an important role is played by         
architecture, interior decoration and design – professions         
that produce uniqueness and contrasts and are         
organically reconciled with a society that cultivates         
individuality and solitude. As media addicts, we consume         
the images of the modern human environment that is         
proffered to us. We believe in the eternal cleanliness and         
    
majanduslikud tasuvusajad on lühikesed ja ühiskonna     
ning tehnoloogia areng kiire. Igasse projekti on kätketud     
annus määratlematust. Paljude tegurite arvestamise ja     
analüüsi tulemusel sündiv arhitektuur võib olla lihtsam     
või keerulisem, ta võib rõhuda inimtaju erinevatele     
meeltele või suhestuda kriitiliselt ruumiprogrammilistesse     
tõekspidamistesse, tuues ehitistesse ja keskkonda     
lokaalset jõudu ning eripära. See on arhitektuur, mis     
raamistab, ta ei püüa midagi määratleda ega paika     
panna, vaid suunab liikumisi, sündmusi, elu. Mida enam     
määratlemata nišše, ruume, seda tõenäolisemalt sünnib     
sellest “uue” ruumi kvaliteet, tekivad uued eluvormid.     
Mitte juhuslikult pole üks erialasiseseid lemmiktermineid     
“maastik” – arhitektuur kui katkematult kulgev pind,     
sündmustemaastik –, mis viitab tärganud soovile sarnaselt     
maastikukujundajaga hõlmata protsesse, aktsepteerida ja     
koordineerida ruumis toimuvaid muutusi.     
Arhitektuur – ja eramud sealhulgas – loovad ja kujundavad     
nii inimeste omavahelisi suhteid kui ka inimeste seost     
ruumiga. Arhitektuuri kvaliteet ei peitu selles, et ta     
väljendab reaalsust, vaid vastupidi – tema võimes äratada     
meie kujutlusvõime.
perfect furniture arrangements of the magazine homes,        
and the global pressure to consume makes us view our         
own homes critically, to make improvements – more light         
and modernity!         
Landscape houses         
At this year’s Biennale of Architecture, which is entitled         
“People Meet in Architecture”, Kazuyo Sejima raises an         
old question: Can architecture reflect the present day in all         
its originality, and clarify it? She believes that architecture         
has a large role to play in shaping relations between         
people, and architecture can expect to achieve the same         
independent freedom that is typical of contemporary         
culture as whole.         
The key to this type of architecture is the critical analysis         
of both the location and required program, and its         
updating with the help of a “virtual machine” or diagram.         
These houses not only accommodate functional activities,         
but are based on spatial experiences, the direction of         
movement, and the creation of a new level of quality.         
Modern life seems to require fewer specific spatial forms         
and shells – financial payback periods are short and the         
society and technology are developing rapidly. Every         
project conceals a dose of indefinability. Architecture that         
is based on considering many factors and the results of         
analysis may be simple or complicated; it may depend on         
the various senses of human perception or relate critically         
to the beliefs of the spatial program by bringing local vigor         
and particularity to the buildings and environment. This         
is architecture that frames; it does not try to determine         
or put anything in place, but directs movement, events         
and life. The greater the number of undefined niches and         
spaces, the more probably that a “new” spatial quality will         
be born, and new forms of life will develop.         
Therefore, it is not accidental that one of the favorite         
words in the profession is “landscape” – architecture as         
an unbroken surface; a landscape of events, which refers         
to the burgeoning wish, to involve processes, similarly to         
a landscape designer, as well as to accept and coordinate         
the changes that are taking place in the space.         
Architecture – and private residences among them –         
create and shape the relationships between people, as         
well as people’s relationships with space. The quality of         
architecture is not hidden in the fact that it conveys reality,         
but rather in its ability to arouse our imagination.         
    
Standard vs Eksperiment:     
eramuarhitektuurist Eestis ja     
Põhjamaades     
Carl-Dag Lige     
Nüüdisaegne professionaalne eramuarhitektuur on     
kõrgelt hinnatud nii Eestis kui Põhjamaades. Kuid     
kui Põhjamaades on laialdaselt levinud majatehaste     
standardiseeritud lahendused ja arhitektide käest     
tellitakse suhteliselt vähe unikaalprojekte, siis Eestis on     
kogu taasiseseisvumise järgsel ajal unikaalprojektiga     
eramute ehitus suhteliselt populaarne olnud.     
Eestis ehitatavate kataloogimajade arhitektuurne ja     
ehituskvaliteet on suhteliselt kesine ning seepärast on     
enamik siinsetest professionaalsetest arhitektidest kuni     
viimaste aastateni hulgaliselt eramuprojektide tellimusi     
saanud. Uus Eesti eramuarhitektuur annab läbilõikelise     
ülevaate tendentsidest kogu taasiseseisvumisjärgses     
kohalikus arhitektuuripraktikas.     
Kui Põhjamaade elamuarhitektuuris domineerib suhteliselt     
alalhoidlik lähenemine, mis keskendub eelkõige tellija     
soovidele ning rõhutab kontekstitundlikkust, siis eesti     
arhitektide seas tõuseb ühe tugeva suunana esile     
eksperimenteeriv hoiak. Noorte arhitektide seas, kelle     
loominguline käekiri võib välisilmelt olla variatiivne, võib     
tajuda teravdatud tähelepanu arhitektuuridistsipliini     
olemuse ja toimimise suhtes. Eesti eksperimentaalne     
eramuarhitektuur toob ilmekalt esile siinsete     
arhitektide kriitilise hoiaku ja soovi ümber mõtestada     
arhitektuuridistsipliini toimemehhanisme.     
I Standard     
Kataloogimajad Põhjamaades ja Eestis     
Standardiseeritud elamuehituse üheks pioneeriks     
Euroopas võib pidada Soomet. Sealsete elanike hulgas     
on standardsed kataloogimajad olnud populaarsed     
juba aastakümneid, sest enamasti on majatehaste poolt     
pakutavate toodete näol tegemist vastupidavate ning     
funktsionaalsete hoonetega. Arvestades ka soomlaste     
mõõdukalt konservatiivset eluhoiakut, pole imekspandav,     
et valdav osa riigis ehitatavatest eramutest valmib     
tüüpprojekti alusel. Selliste majade arhitektuurne tase     
on tänaseks langenud keskpärasusse, kuigi varasematel     
aegadel on tüüpprojektidega tegelenud ka Soome     
arhitektuuriloo edunimi, Alvar Aalto. Eestis valitseb     
tänaseks aga erinev olukord, kus kataloogimajade     
arvukus jääb selgelt alla arhitektide eriprojektidele. Eesti     
tellija hindab unikaalset ja isikupärast kodu ning otsustab     
suhteliselt harva standardse tüüpmaja kasuks.     
Standardized vs. Experimental:        
About Private Residential Architecture         
in Estonia and the Nordic Countries         
Carl-Dag Lige         
Present-day professional residential architecture is         
highly valued in Estonia as it is in the Nordic countries.         
However, if factory-built standardized solutions are very         
popular in the Nordic countries and relatively few unique         
projects are commissioned from architects, in Estonia         
the construction of private residences based on unique         
projects has been relatively popular throughout the         
period of re-independence. In Estonia, the architectural         
and structural quality of catalogue houses is relatively         
mediocre, and therefore, the majority of local professional         
architects have received a large number of commissions         
for private residential projects. The new Estonian         
residential architecture provides a cross-section of the         
trends of local architectural practice since the restoration         
of independence.         
If a relatively conservative approach is dominant in Nordic         
residential architecture, which focuses primarily on the         
wishes of the client and emphasizes sensitivity to the         
context, one of the strongest trends among Estonian         
architects is an experimental attitude. Among young         
architects, whose creative handwriting may be variative         
on the outside, one can perceived a sharp focus on the         
nature and functioning of the architectural discipline.         
Estonian experimental residential architecture vividly         
demonstrates the critical attitude of the local architects         
and their wish to rethink the operational mechanisms of         
the architectural discipline.         
I Standardized         
Catalogue houses in the Nordic countries and Estonia         
Finland is considered to be one of the European         
pioneers of standardized private residential construction.         
Standardized catalogue houses have been popular among         
the Finnish population already for decades, because most         
factory-built buildings are durable and functional. Also         
considering the moderately conservative tastes of the         
Finns, it is not surprising that most private residences that         
are built in the country are based on standard designs.         
The architectural quality of such houses has fallen into         
mediocrity, although earlier also Alvar Aalto, the pioneer         
of Finnish architectural success story, has worked with         
typical designs. There is a different situation on that         
matter in Estonia, where the number of catalogue houses         
is clearly lower than the number of unique designs.         
    
Nii nagu Soome majatehaste poolt pakutavad     
tüüplahendused, on ka Eesti firmade kataloogimajad –     
niipalju kui neid üldse pakutakse – suhteliselt madala     
arhitektuurse kvaliteediga. Samas on Eestis selles osas     
näha paranemise märke. Hiljuti (2009) sai Eesti Aasta     
Puitehitise preemia arhitekt Sten Ader, kes on loonud     
puidust väikemajade moodulsüsteemi, mille arhitektuurne     
kvaliteet on võrreldav unikaalprojektide järgi ehitatavate     
eramutega.1     
II Eksperiment     
Maja kui masin     
Arhitektuursete eksperimentide suhtes on     
eramuarhitektuur oma väikese mõõtkava tõttu vastutulelik.     
Uuenduslikke ideid on odavam, turvalisem ja lihtsam     
katsetada väikeses mahus. Eksperimenteerimist soosivad     
tihtipeale ka ekstravagantsed ja väga iseteadlikud     
tellijad või elamunäitused. Nii Le Corbusier kui ka     
temast mõjutatud Arne Jacobsen on projekteerinud     
omalaadseid elamise masinaid. Nendes on eksponeeritud     
ja tutvustatud moodsaid tehnoloogiaid ja esemeid     
elektrilisest põrandaküttest automaatse garaažiukseni.     
Jacobsen projekteeris ringikujulise põhiplaaniga maja     
kaasaegsele inimesele ning ühendas hoone planeeringuliste,     
vormiliste ja tehnoloogiliste võtete abil moodsa, urbaanse     
eluviisi funktsionaalse ja sümboolse poole.2     
Soome arhitekt Jyrki Tasa ja eestlased Urmas Muru ja     
Peeter Pere kuuluvad nende nüüdisarhitektide hulka,     
kes arendavad tänapäevaste vahenditega Le Corbusier’,     
Jacobseni ja vene konstruktivistide laadis käsitlust majast     
kui elamise masinast. Nii Tasa projekteeritud Moby Dick     
house (2003)3 kui Muru & Pere Alumiiniummaja (2005)4 on     
plastilise, voolava vormiga ehitised. Moby Dick house’i     
tehnitsism väljendub ainulaadses teraskonstruktsioonis,     
mis oli vajalik hoone paigutamiseks graniitkalju-nõlvakule.     
Muru & Pere eramu masinlikkus seevastu väljendub     
alumiiniumplekk-fassaadides ning hoone vormis, mille     
spiraalne dünaamika on võrreldav Arne Jacobseni Tulevik     
maja omaga. Moby Dick house seisab eneseteadlikult     
kaljunõlval, Alumiiniummaja seevastu paikneb männisalus.     
Hoolimata oma masinlikkusest ja konstruktiivsest     
loogikast üritavad need hooned loodusele vastandumise     
asemel sellega kontakti astuda ega jäta muljet looduse     
demonstratiivsest alistamisest.     
Ökoloogiline arhitektuur     
Professionaalse ökoehituse ühed alusepanijad on     
norralased. Juba vahetult peale II maailmasõda ehitati     
Norras erineva suurusega hooneid, mis katsetasid nii     
säästlikke ehitustehnoloogiaid kui ka alternatiivsete,     
hoonesse integreeritud energiaallikate kasutamist.     
Ökoehitusest ja säästlikust arhitektuurist on alles viimaste
Estonians prefer unique and individual homes and rarely        
choose catalogue houses for their homes.         
Catalogue houses that are produced by local companies         
in Estonia are like the typical solutions offered by the         
Finnish house factories, with relatively low architectural         
quality. However, the first signs of improvement are         
appearing in this field. Recently (2009), the Estonia’s         
Annual Wooden Structure Award was presented to         
architect Sten Ader, who created a module system for         
small houses, the architectural quality of which is not         
inferior to the products offered in the factory-built housing         
catalogues and housing fairs of Northern Europe.1         
II Experimental         
A house as a machine         
Due to its small dimensions, private residential         
architecture is very well-suited to architectural         
experimentation. It is less expensive, safer and simpler to         
test innovative ideas in small volumes. Extravagant and         
self-confident clients or housing exhibitions often promote         
experimentation. Le Corbusier and Arne Jacobsen,         
who was strongly influenced by Le Corbuiser’s work,         
designed machines for living. Modern technologies and         
features, such as electrical floor heating and automatic         
garage doors, were displayed and introduced. Jacobsen         
designed a house with a circular floor plan for modern         
people, and with the help of methods related to planning,         
form and technology connected the building to the         
functional and symbolic side of the modern and urban         
lifestyle.2         
Finnish architect Jyrki Tasa and Estonians Urmas Muru         
and Peeter Pere are among the contemporary architects         
that are using present-day means to develop the idea of         
houses as machines for living similarly to Le Corbusier,         
Jacobsen and the Russian Constructionists. Thus the         
Moby Dick House (2003)3 designed by Tasa and the         
Aluminum House (2005)4 designed by Muru & Pere are         
structures with flexible and flowing forms. The technicism         
of the Moby Dick House is expressed in its unique steel         
construction, which is necessary for the installation of         
the building on the slope of a granite cliff. On the other         
hand, the mechanical nature of the Muru & Pere house is         
expressed by its aluminum facades and the form of the         
building, the spiral dynamics of which are comparable         
to those of Arne Jacobsen’s House of the Future. The         
Moby Dick House stands self-knowingly on the side         
of the cliff, while the Aluminum House is located in a         
pine grove. Regardless of their mechanical nature and         
constructivist logic, these buildings try to communicate         
with nature rather than contrast with it and do not exhibit         
a demonstrative subjugation of nature.         
    
aastatega kujunenud nähtused, mis aeglaselt, kuid     
järjepidevalt suurendavad oma mõju Eesti ehituskultuuris.     
Ökoloogiline arhitektuur, mis sobitub konteksti ning     
kasutab taastuvaid energiaallikaid, looduslikke     
materjale ning traditsioonilisi ehitustehnoloogiaid, on     
Eestisse jõudnud viimase kümnendi jooksul. Eesti     
professionaalsetest arhitektidest on traditsiooniliste     
ehitusmeetodite ja looduslike materjalide vastu teiste seas     
huvi tundnud Laila Põdra. Tema poolt Hiiumaale suvilaks     
projekteeritud palkmaja puhul väärib tähelepanu eelkõige     
palkide kasutusviis. Arhitekt on kasutanud traditsioonilist     
tappimisviisi, mida rakendati ka vanade taluhoonete     
ehitustel. Traditsioonilise vormikeelega, kuid äratuntavalt     
moodne suvila sobitub hästi looduslikku konteksti ja     
ümbritsevasse maastikku. Viimastel aastatel on Eestis     
levima hakanud ka savikrohv-kattega põhuplokkidest     
elumajad, kuid nende arhitektuurne tase ei küündi veel     
kuigi kõrgele.     
Kriitiline arhitektuur     
Iga ehitise projekteerimisel tuleb arvestada nii sotsiaalkultuurilise,     
majanduslik-poliitilise kui ka geograafilise/     
topograafilise kontekstiga. Teadlikkus erinevatest     
mõjuteguritest võimaldab neile konkreetsete ideede,     
arhitektuursete lahendustega vastata. Kvaliteetses     
arhitektuuris põimuvad omavahel lähtekontekstide     
loominguline tõlgendamine, funktsiooni, konstruktsiooni     
ja planeeringu terviklikkusest sündiv vormiline selgus ning     
kõrge ehituskvaliteet. Kui hoone vastab neile printsiipidele,     
siis on tegemist ehituskunsti teosega, mis ületab     
oma lokaal-funktsionaalse tähenduse ning omandab     
potentsiaali saada nii avaramate sotsiaal-kultuuriliste kui     
ka arhitektuuridistsipliini siseste tähenduste kandjaks ja     
loojaks.     
Professionaalse eramuarhitektuuri suurim väärtus     
seisneb arhitektuurse kvaliteedi kaudu väljenduvas     
kriitilises funktsioonis. Kriitilisuse all pean eelkõige     
silmas eneseteadlikkust, professionaalsust,     
interpreteerimisvõimet, sellist hoiakut, mis järjekindlalt     
küsib iseenda olemis-meelestuse järele –     
kontseptuaalset ehituskunstipraktikat, mis on teadlik     
enda toimemehhanismidest ning suudab iga üksikprojekti     
puhul vabaneda oma senistest eelarvamustest. Selgemalt,     
kriitilisus tähendab arhitektidepoolset järjepidevat     
töömeetodite ümbervaatamist ning väärtussüsteemi     
kohandamist konkreetse konteksti jaoks.     
Liigne enesekriitilisus ja töömeetodite pidev kohandamine     
võib halvemal juhul tulemuseks anda väga kollaažliku     
arhitektuuri. Selleks, et suuta lähtekontekstide     
vastastikuses pinges tekkivale arhitektuurile anda     
ka selge arhitektuurne vorm ja luua arhitektuurselt     
kvaliteetne tervik, on vaja väga andekaid arhitekte. Iga     
Ecological architecture        
The Norwegians are among the founders of professional         
eco-building. Immediately after World War II, various sized         
buildings were built in Norway that experimented with         
energy-efficient construction technologies and the use of         
alternative energy sources that were integrated into the         
buildings.         
Eco-building and energy-saving architecture have only         
recently become phenomena that are slowly but surely         
increasing their impact in Estonia’s building culture.         
Ecological architecture that adjusts to the context         
and uses renewable energy sources, natural materials         
and traditional building technologies has arrived in         
Estonia during the last decade. Laila Põdra is one of the         
professional Estonian architects who are interested in         
traditional building methods and natural materials. In the         
case of the log building that she designed as a summer         
house in Hiiumaa, the method for using the logs deserves         
attention. The architect employed a traditional notching         
method, which was also used in old farm buildings.         
Despite its use of a traditional language of form, the         
summer house is recognizably modern and fits well in to         
the natural context and surrounding landscape. In recent         
years, homes made of straw blocks covered with clay         
plaster have started to appear in Estonia, but they are not         
of high architectural quality.         
Critical architecture         
The socio-cultural, economic-political and geographic/         
topographic context must be taken into consideration         
when designing any structure. Awareness of these various         
factors allows one to resolve them with specific ideas         
and architectural solutions. In high-quality architecture,         
the creative interpretation of the contextual points of         
departure, the form-related clarity born of integrated         
function, construction and planning, as well as highquality         
construction combine to create first-rate         
architecture. If a building corresponds to these principles,         
we have a work of architecture that transcends the         
context of local functionality and acquires the potential         
to become a carrier and creator of socio-cultural         
meanings, as well as meanings related to the discipline of         
architecture.         
The greatest value of professional private residential         
architecture is in the critical function that is expressed by         
the architectural quality. By criticism, I primarily mean selfawareness,         
professionalism, and an interpretive ability,         
an attitude that continually inquires about one’s naturedisposition         
– the practice of conceptual architecture         
that is aware of its own operating mechanism and with         
each individual project is able to become free of itself         
    
projekt on ainulaadne ning tingib vähemal või suuremal     
määral tööprotsessi ja -meetodite loomuse. Eriti kehtib     
see eramute puhul, sest valmiv hoone, mis piirangutest     
hoolimata võib väljendada arhitekti eksperimenteerivat     
vaimu, peab igakülgselt vastama konkreetse tellija     
vajadustele.     
3+1 arhitektide Naeri tänava maja Tallinnas ei     
järgi agulitüpoloogiat, sest tegemist on luksusliku     
ühepereelamuga lihtsate tööliselamute piirkonnas.     
Samas tõlgendab see maja intelligentselt ümbritsevat     
linnaruumilist konteksti – krundi suhteline suletus viitab     
ümbritseva aguli kinnistele hoovidele ja kõrgetele     
plankudele. Samas on hoovi sisemus hubane ja isiklik.     
Privaatsusest saab luksus, sest hoone asub südalinnas.5     
Siiri Vallneri ja Indrek Peili Villa Lokaator Suurupis lähtub     
post-militaarsest kontekstist. See on elamu, mis kasutab     
vana ehitussubstantsi minimaalselt, kuid saab endise     
sõjaväeterritooriumi kaudu närvekõditava ja vastuolulise     
uue tähenduskihistuse.6 Jüri Okase kavandatud Mardi talu     
puhul polnud vana taluhoovi planeering arhitekti jaoks     
mitte piiranguks, vaid potentsiaaliks. Okas interpreteeris     
vana keskkonda intelligentsel, talle omasel lakoonilisel     
ja ülimalt rafineeritud moel ning suutis luua samaaegselt     
ülimalt moodsa ning traditsioonide ja keskkonnaga     
arvestava arhitektuuriteose.7     
Need kolm eramut on head näited kriitilisest arhitektuurist,     
sest interpreteerivad oma konteksti ja loovad tähenduste     
nihestamise abil uusi väärtusi. Need on iseloomulikud     
näited arhitektuurist, mis on väga tihedalt seotud     
oma lähtesituatsiooni ja ümbritseva kontekstiga, kuid     
hoolimata nendest piirangutest lõppteostuse osas väga     
moodsa arhitektuurikeelega, terviklikud oma vormilt ja     
hea ehituskvaliteediga. Arvan, et selliseks arhitektuuris     
väljenduvaks ruumitähenduste tõlgendamiseks on     
võimelised ainult väga andekad arhitektid, loojad, kes iga     
uue objekti puhul “alustavad nullist” ehk loobuvad oma     
eelarvamustest. Kõik need juhtumid on näited tellija ja     
arhitekti vahelisest heast koostööst, kus hea lõpptulemus     
on sündinud jätkuvas dialoogis.     
Ehitustegevus on Põhjamaades küll kordades aktiivsem     
kui Eestis ning arhitektuuriloomingu variatiivsuski suurem,     
kuid just kontseptuaalne ja kriitiline arhitektuur näib     
olevat see, mida Eesti eramuarhitektuuris Põhjamaadega     
võrreldes rohkem viljeletakse. Nõustugem Inga     
Raukasega, kelle arvates on Eesti nüüdisarhitektuuri     
ühe positiivse suunana täheldatav noorte arhitektide     
katsetusjulgus, millel võiks ka rahvusvaheliselt kaalu olla.8     
Eesti arhitektuuri suurima potentsiaalina rahvusvahelises     
kontekstis näengi just siinsete noorte arhitektide julgust     
ja võimet mõtestada ümber arhitektuuri kui distsipliini     
sisemisi toimemehhanisme – pakkuda ja töötada välja     
uusi meetodeid ja kontseptsioone ehitatud keskkonna     
kujundamiseks.
of existing preconceptions. More specifically, criticism        
means the continuous review of work methods and the         
adjustment of the value system to the specific context by         
architects.         
In the worst case, excess self-criticism and the continual         
adjustment of the work may result in very collage-like         
architecture. In order to provide a clear architectural form         
for the architecture that develops from the tension of the         
contrasting contextual points of departure and to create         
a high-quality architectural whole, very talented architects         
are required. Every project is unique and to a greater or         
lesser degree determines the nature of the work process         
and methods. This is especially true in the case of private         
residences, because a building is created, which despite         
its restrictions can be an expression of the architect’s         
experimental spirit, but must also conform to the needs of         
the specific client in every possible way.         
The house on Naeri Street in Tallinn created by 3+1         
architects does not conform to the typology of a working         
class neighborhood, since it is a luxurious single-family         
home in an area of simple workers’ dwellings. At the same         
time, the building intelligently interprets the surrounding         
context of urban space – the relatively seclusion of the         
lot refers to the closed yards and high fences of the         
surrounding neighborhood. At the same time, the interior         
of the yard is cozy and personal. Privacy becomes a         
luxury since the building in located in the city center.5         
The Villa Lokaator in Paldiski, designed by Siiri Vallner         
and Indrek Peil, is based on a post-military context.         
This dwelling makes minimum use of the substance of         
the old construction, but through the military territory         
acquires a spine-tingling and incompatible new layer of         
meaning.6 In the case of the Mardi Farm designed by Jüri         
Okas, the layout of the old farmyard was not a restriction         
for the architect, but rather offered potential. Okas         
interprets the old environment intelligently, in a laconic         
and extremely refined way that is characteristic of him,         
and he was able to simultaneously create an extremely         
modern architectural work that takes traditions and the         
environment into consideration.7         
These three private residences are a good example of         
critical architecture, because they interpret their context         
and create new values by shifting meanings. These         
are characteristic examples of architecture that is very         
closely related to its situational points of departure         
and surrounding context, but despite these restrictions         
employs a very modern architectural language, is         
complete in form with excellent construction. I believe that         
only very talented architects, creators who approach each         
new project from a “clean slate”, i.e. abandon their own         
preconceptions, are needed for the interpretation of the         
spatial meaning that is expressed in such architecture. All         
these cases are examples of good cooperation between         
    
1 http://www.easyhome.ee/et/ (vaadatud 28.04.2010)     
2 Thau, Carsten & Vindum, Kjeld (2001) Arne Jacobsen. Danish Architectural     
Press, Kopenhaagen, lk 46-52.     
3 http://www.n-r-t.fi/moby.htm (vaadatud 18.04.2010)     
4 Alumiiniummaja Harjumaal Rannamõisas. – Buum/Ruum: Uus Eesti     
Arhitektuur. Koost. Pille Epner. Eesti Arhitektide Liit. Tallinn: 2009. Lk 286     
– 287.     
5 Eramu IN CITY Naeri tänaval Tallinnas.– Buum/Ruum: Uus Eesti     
Arhitektuur. Koost. Pille Epner. Eesti Arhitektide Liit. Tallinn: 2009, lk 226-227.     
6 Villa Lokaator Suurupis. – Buum/Ruum: Uus Eesti Arhitektuur. Lk 272-273.     
7 Ojari, Triin. Majaraamat: 21. sajandi kodu. Solness. Tallinn: 2007.     
8 Raukas, Inga. Buumiv Eesti arhitektuur. – Buum/Ruum: Uus Eesti     
Arhitektuur. Lk 39.     
the architects and the clients, where a good final result     
has been born of an ongoing dialogue.     
There is much more construction activity in the Nordic     
countries than in Estonia and the variety of architectural     
creation is also greater. However, it seems that in     
Estonia more conceptual and critical approaches     
are cultivated in private residential architecture than     
it is in the Nordic countries. We can agree with Inga     
Raukas, who believes that one of the positive trends in     
modern Estonian architecture is the courage of young     
architects to experiment, which could also have an     
international significance.8 I see the courage of the     
young local architects to be the greatest potential of     
Estonian architecture in the international context along     
with their ability to rethink internal working mechanisms     
of architecture as discipline – to suggest and work out     
new methods and concept for shaping the built-up     
environment.     
1 http://www.easyhome.ee/et/ (viewed on 28.04.2010)     
2 Thau, Carsten & Vindum, Kjeld (2001) Arne Jacobsen. Danish Architectural     
Press, Copenhagen, pp. 46-52.     
3 http://www.n-r-t.fi/moby.htm (viewed 18.04.2010)     
4 Aluminium House in Rannamõisa. – Boom/Room: New Estonian     
Architecture. Ed. Pille Epner. The Union of Estonian Architects. Tallinn:     
2009. pp. 286 – 287.     
5 Private residence IN CITY on Naeri St. In Tallinn.– Boom/Room: New     
Estonian Architeture..Ed. Pille Epner. Union of Estonian Architects. Tallinn:     
2009, pp. 226-227.     
6 Villa Lokaator Suurupis. – Boom/Room: New Estonian Architeture. pp. 272-273.     
7 Ojari, Triin. House Book: the 21st Century Home.. Solness. Tallinn: 2007.     
8 Raukas, Inga. Buumiv Eesti arhitektuur. – Buum/Ruum: Uus Eesti     
Arhitektuur. Lk 39.
219    
Aade, Heli 126     
Aalto, Alvar 213     
Ader, Sten 132, 214     
Ainomäe, Liina 108     
Allmann, Indrek 56     
Alver, Andres 112, 142, 176, 186     
Aren, Krista 120, 164     
Aunin, Martin 38, 80, 140, 198     
Ausing, Kristel 158     
Avaste, Reio 102     
Eek, Madis 46, 138, 182     
Eigi, Ado 100     
Elo, Armas 184     
Elo, Liia 184     
Erik, Anna-Maria 174     
Erm, Indrek 76, 84, 96     
Grigorjev, Aet 194     
Grünberg, Eliina 176     
Grünberg, Maile 176     
Habakukk, Anu 46, 102, 182     
Huimerind, Jaak 150     
Jacobsen, Arne 214     
Jacoby, Erich 4     
Jalas, Ilmar 86     
Johanson, Herbert 6     
Järve, Indrek 136     
Jürna, Tiit 26     
Kaasik, Markus 30, 36, 92, 98     
Kaasik, Veljo 22     
Kadarik, Mart 50     
Kadarik, Ott 166     
Kaevats, Katrin 134     
Karp, Raine 16     
Kask, Maarja 190     
Kemp-Tišler, Kaire 42, 140, 186, 198     
Kerge, Kadri 114     
Kerge, Maris 92, 190     
Kesler, Hindrek 144     
Kirsima, Andri 146     
Kivi, Kaido 174     
Kivi, Kaiko 116     
Kivist, Terje 170     
Klementi, Kadri 178     
Koger, Mari 38, 80, 166     
Komissarov, Kalle 98     
Koppel, Sven 186     
Kotov, Raivo 60, 148     
Kruus, Martin 66     
Kurismaa, Mari 40, 114     
Kuusik, Kai 116     
Kõpper, Kadi 126     
Kõresaar, Andrus 60, 148     
Künnapu, Vilen 32, 58, 64     
Labi, Andres 180     
Laht, Tarmo 186     
Laigu, Tõnu 40, 114     
Laisaar, Lauri 106     
Lapin, Leonhard 20     
Lausmäe, Pille 124     
Lausmäe, Ville 130     
Le Corbusier 214     
Lember, Andres 194     
Lember, Juta 160     
Lillepõld-Gaydon, Raina 70, 200     
Lindvere, Liis 162, 192     
Luik, Karli 190     
Luisk, Tarmo 56     
Lõoke, Ralf 124, 130, 190     
Löve, Monika 94, 154     
Maat, Janek 82, 88     
Maiste, Margus 162     
Mark, Ülar 70, 116     
Mentaal, Merilen 178     
Mitt, Hugo 188     
Muru, Urmas 82, 88, 134, 174, 214     
Murula, Rein 188     
Mutso, Margit 46     
Mähar, Taso 24, 84     
Mänd, Hillar 128, 170     
Müürisepp, Merje 36, 92, 98     
Nahkur, Gert 86     
Niineväli, Hannes 66     
Ojari, Andres 30, 36, 92, 98     
Okas, Jüri 52, 72, 216     
Olle, Eerik 78     
Ollik, Jaan 26     
Ott, Kristiina 126     
Paling, Raili 192     
Palm, Eero 126     
Peil, Indrek 122, 216     
Pere, Peeter 82, 88, 134, 174, 214     
Piel, Aet 88     
Piirmets, Tarmo 72     
Pikandi, Rain 90     
Pilter, Margus 128     
Praks, Hannes 60     
Puusepp, Raivo 42, 78     
Põdra, Laila 104, 215     
Põime, Andres 44, 108     
Põldme, Priit 34     
Rajasaar, Enn 110     
Raukas, Inga 154     
Rein, Toomas 18     
Rikkonen, Lily 152     
Rohtla, Andres 56     
Roos, Janno 180     
Rõõmus, Kalle 48     
Saar, Ulla 186     
Sarv, Gert 106, 200     
Schilf, Helene 132     
Schults, Aivo 34, 136     
Sejima, Kazuyo 205, 211     
Siim, Andres 158, 160     
Siinmaa, Olev 8     
Soosaar, Kiira 156     
Sova, Vahur 28, 90, 118     
Stöör, Lembit-Kaur 192     
Stöör, Ülo-Tarmo 192     
Tael, Pille 146     
Tallermo, Rein 52     
Tamm, Margus 184     
Tammelaan, Tea 32, 64     
Tammis, Toomas 74, 154, 180     
Tarvas, Peeter 12     
Tasa, Jyrki 214     
Teedumäe, Tarmo 94, 154     
Teigar, Aita 28, 118     
Teng, Tiina 54, 76     
Tiigi, Indrek 36, 70, 116     
Tomiste, Villem 166     
Trummal, Tiit 152, 196, 202     
Truumaa, Terje 168     
Truus, Tiiu 44, 62, 96, 100, 110     
Tõra, Karmo 170     
Tölpus, Uno 14     
Tüür, Mihkel 166     
Unt, Indrek 106     
Urbel, Emil 24, 76, 84, 96     
Vaikla, Argo 54, 76     
Vaikla, Katrin 54, 76     
Vaikla, Tüüne-Kristin 158     
Vaikla, Urmo 158     
Vaiksoo, Raul 120, 164, 172     
Valdur, Ilmar 30, 36, 92, 98     
Valk, Veronika 178     
Vallner, Siiri 122, 216     
Velbri, Edgar 10     
Vellevoog, Kalle 54, 62, 68     
Volkov, Igor 174     
Vooglaid, Kristiina 136     
Isikunimede register/ Index
Eesti Arhitektuurimuuseum/ The Museum of Estonian Architecture: 4, 6, 8, 10, 12, 14, 22    
Arne Maasik: 9 (eksterjöör/exterior), 16-17, 20, 23-25, 27 (eksterjöör/exterior), 32-33, 38, 44-45, 54,     
55 (eksterjöör vasakul/left exterior, interjöör/interior), 58-59, 62-69, 80-81, 98-99, 106-107, 118-119, 130-131, 141, 154-155     
Reio Avaste: 5, 7, 11, 13, 15, 21, 34-35, 46-47, 102-103, 166-167, 182-183     
Kalle Veesaar: 9 (interjöör/interior), 112, 138-139, 168-169     
Tarvo Varres 18-19, 82-83, 88-91, 116-117, 134-135, 162-163, 174-175, 184-185, 188-189, 194-195, 200-201     
Kaido Haagen 26, 27 (interjöör/interior), 28-29, 30-31, 36-37, 39, 42-43, 52-53, 55 (ülemine eksterjöör/upper exterior), 56-57,     
60-61, 74-77, 84-85, 92-93, 96-97, 104-105, 110-111, 114-115, 140, 164-165, 198-199     
Kaido Teesalu 40-41     
Meeli Küttim 48-49     
Erik Konze 50-51     
Assar Jõepera 70-71, 86-87     
Tiit Veermäe 72-73     
Taavi Piibemann 78-79     
Martin Siplane 94-95, 108-109, 120-122, 126-129, 132-133, 136-137, 144-153, 158-161, 192-193     
Tanel Eigi 100, 101 (eksterjöör/exterior)     
Dan Mikkin 101 (interjöör/interior)     
Andres Alver 113, 142-143, 176-177, 186-187     
Paul Riddle 123     
Maari Ross 124-125     
Aadam Kaarma 156-157     
Jaan Sokk 170-171     
Enno Rätsep 178, 179 (eksterjöör/exterior)     
Kaupo Kikkas 179 (interjöör/interior)     
Paco Ulman 180-181     
Karli Luik 190-191     
Tiit Trummal 196-197, 202-203     
Raul Vaiksoo 172-173     
Foto  100 MAJA/ HOUSES     
Eesti ekspositsioon 12. Veneetsia arhitektuuribiennaalil     
Estonian National Exhibition at the 12th International Architecture Exhibition – La Biennale di Venezia     
Komissar/ Commissioner: Ülar Mark     
Kuraator/ Curator: Karen Jagodin     
Autorid/ Authors: Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik, Karen Jagodin     
Makett näitusel/ Model at the exhibition: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Reedik Poopuu, Märten Tuuling, Aivar Hanniotti     
Näitust ja kataloogi on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium/ The exhibition and catalogue publication was supported by     
Cultural Endowment of Estonia and the Estonian Ministry of Culture     
Kataloogi toimetaja/ Editor: Karen Jagodin     
Kujundaja/ Graphic design: Martin Pedanik     
Keeletoimetaja/ Language Editor: Teele Pehk     
Tõlge inglise keelde/ Translation: Juta Ristsoo     
Väljaandja/ Publisher: Eesti Arhitektuurikeskus. Estonian Center of Architecture     
© Estonian Centre of Architecture     
© Karen Jagodin, Martin Pedanik, Tiiu Truus, Kalle Vellevoog     
ISBN 978-9949-21-251-4     
Tallinn 2010
